Venemaa hoiatas Eestit nende laevade ja lennukite tõrjumise tagajärgede eest

Venemaa välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova. Foto: Anton Novoderezhkin / TASS / Scanpix

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kommenteeris väljaandele RIA Novosti Eesti kevadist otsust mitte lubada oma territoriaalvetesse laeva Akademik Primakov ning keelata oktoobri alguses Eesti õhuruumi sisenemast lennukit, mille pardal oli Venemaa asepeaminister. 

Zahharova sõnul on selline keeluotsus äärmiselt hämmastav, sest samal laeval on Eesti sel aastal juba kahel korral oma territoriaalvetesse siseneda lubanud. Kuid sel korral ei selgitatud keeldumise põhjust. 

«See on viimasel ajal juba kolmas kord, kui Tallinn Vene meremeestele ja õhusõidukitele ära ütleb. Oktoobri alguses ei lubatud Eesti territooriumilt ülelendu Vene Föderatsiooni lennukile, mille pardal oli valitsuse esimehe asetäitja, selle aasta aprillis aga Vene õppelaeva Sedov sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse,» ütles Zahharova.

Tema sõnul fikseerib välisministeerium sellised ebasõbralikud demaršid (poliitiline vastuseis – toim). «Võtame need arvesse kahepoolsete suhete loomisel Eestiga,» lausus Maria Zahharova. 

«Lennu- ja laevaloa saamiseks esitatakse taotlus, mis vaadatakse läbi ja kooskõlastatakse Eesti ametiasutuste poolt vastavalt riigipiiri seadusele. Välisministeerium ei rahuldanud kõne all olevaid taotlusi, mistõttu ei saanud nad õigust riigi õhuruumi või territoriaalmerre siseneda,» kommenteeris Eesti välisministeerium. «Keeldumise põhjusi rahvusvahelise praktika kohaselt ei avaldata,» lisas ministeerium. 

10. aprillil kirjutas Postimees, et Eesti keelas Venemaa purjeõppelaeva Sedov sisenemise Eesti territoriaalvetesse. Pärast seda nimetas Venemaa saatkond Eestis seesugust sammu ebasõbralikuks teoks.