/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/13/11651769t1h1c40.jpg)
Tartu maakohtus algas esmaspäeval kinniste uste taga kohtuprotsess seksuaalkuritegudes süüdistatava Tartu ülikooli raamatukogu endise direktori Martin Halliku üle, kes oma süüd ei tunnista.
Kohus vaeb Martin Halliku süüasja kinniste uste taga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna ringkonnaprokuratuur toetas kannatanu esindaja taotlust kuulutada 43-aastase Halliku kriminaalasja kannatanu eraelu kaitseks kinniseks.
Lõuna ringkonnaprokuröri Tatjana Tamme sõnul on selles kriminaalasjas esmatähtis, et kohtus tõe tuvastamise käigus oleksid kannatanu ja teiste eraelud kaitstud.
«Süüdistuse järgi kasutas süüdistatav kahel korral ära oma võimupositsiooni, et sundida kannatanut suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole. Kohus on kannatanu eraelu kaitseks kuulutanud kohtuistungid kinniseks ja seetõttu ei saa prokuratuur avaldada täpset süüdistuse sisu. Osapooled saavad istungitel esitada oma tõendid ja selgitused ning seejärel peab jõudma kohus seisukohale, kas mõista süüdistatav süüdi või õigeks,» ütles Tamm.
«Viimastel aastatel on järjepidevalt kasvanud seksuaalkuritegudest teatamiste arv. See näitab, et kannatanud julgevad sellistest tegudest üha enam politseile teada anda ja tänu sellele jõuab meieni praegu rohkem tahtevastaste seksuaalkuritegude juhtumeid kui varem. Kuna kannatanud on riiki usaldanud, peame meie tegema omalt poolt kõik, et võimalikud teo toimepanijad õigusemõistmiseks kohtu ette viia. Selle käigus on oluline kannatanut kaitsta, et ka teised võimalikud kannatanud julgeksid abi küsida,» lisas Tamm.
Kohus arutab Halliku kriminaalasja kümnel istungil novembris ning viimane istung peaks toimuma 3. detsembril.
Hallikut süüdistatakse kahes episoodis karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimist, kus kasutatakse kannatanu sõltuvust süüdistatavast.
Halliku kaitsja Oliver Nääs on varem öelnud, et kindlasti pole tegu vägistamissüüdistusega. «Meenutagem, et Martin Halliku endine kolleeg väitis ahistamise süüdistust tõstatades tööandjale, et tal puudus Hallikuga üldse eraeluline kontakt. Kui mitu korda intiimsuhtes olemise fakt sai ümberlükkamatuks, hakkas kaebaja põhjendama seda «sisemise sõltuvusega»,» märkis ta.
Nääsi sõnul ongi selle tulemusena kombineeritud süüdistus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis räägib suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimisest kaebaja väidetava sisemise sõltuvusega intiimsuhtesse asuda.
Kannatanu esindaja Maria Mägi-Rohtmets on öelnud, et tegemist on äärmiselt delikaatseid andmeid sisaldava menetlusega ning kohtumenetlus on selleks, et hinnata kõiki tõendeid koos ja välja selgitada tõde ning mingiks kokkuleppeks selles asjas võimalust pole.
Töövaidluskomisjon kuulutas mullu sügisel raamatukogu juhi kohalt lahkuma sunnitud Halliku ametist vabastamise tühiseks ja mõistis ülikoolilt tema kasuks välja enam kui 100 000 euro suuruse hüvitise.
TÜ sellega ei leppinud ja vaidlustas selle otsuse kohtus.
Kriminaaluurimine käivitati Halliku suhtes mullu 3. oktoobril ning tänavu augustis jõudis asi kohtusse.