Pangaseaduse murekoht: miks üks erakond saab näilise ülekaalu?

Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar (paremal). Foto: Konstantin Sednev

Riigikogus esimese lugemise läbinud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelude põhiküsimuseks sai, miks Isamaa erakond saab praeguse seisuga kaks esindajat nõukogus. 

Eesti Panga seaduse peamine muutus on nimetada nõukogu koosseis nii, et see koosneb nõukogu esimehest, kes nimetab neli spetsialisti ning iga riigikogu fraktsiooni esindajast. 

Eelnõu tänasel arutelul oli parlamendisaadikute põhiküsimuseks, mis saab siis, kui Eesti Panga nõukogu esimees kuulub mõnda erakonda ning kas sel juhul oleks nõukogus kaks erakonna esindajat, nagu oleks praegu Isamaa puhul. Eesti Panga nõukogu esimees on Isamaa auesimees Mart Laar ning tema volitused kestavad aastani 2023.

«Sellega on rikutud tegelikult see poliitilise tasakaalu nõue. Ja siin ei olnud konsensust ei eesseisuses ega komisjonis. Me oleme selle eelnõuga tervikuna nõus, aga mitte selle punktiga. Kas sellel on ka mingi sisuline põhjendus, miks Mart Laaril peab olema veel üks erakonnakaaslane seal? Mis see suur idee on?» uuris reformierakondlane Jürgen Ligi. 

Riigikogu esimees Henn Põlluaas küsimuses probleemi ei näinud, toonitades, et nõukogu esimees valitakse Eesti Vabariigi presidendi ettepanekul, sõltumata sellest, millisesse erakonda ta kuulub. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonijuht Siim Pohlak uuris, kuidas ikkagi mõõta nõukogu esimehe erakondlikku tausta? «Kas piisab sellest, kui ta astub nädal aega enne presidendi poolt kandidaadiks nimetamist erakonnast välja, või ei tohi ta elu jooksul olla kuulunud ühtegi erakonda? Kas teil komisjonis tekkis ka selline diskussioon?» 

Eelnõud tutvustanud rahanduskomisjoni juht, Isamaa liige Aivar Kokk tunnistas, et sel teemal oli väga lühike diskussioon. 

Kokk märkis, et eelnõule on võimalik teha muudatusettepanekuid. Ta lisas, et nõukogu esimees ei tohiks olla aktiivne poliitik. Muudatusettepanekute tähtahjaks on 19. november. 

Eesti Panga seadust plaanitakse muuta selle aastanumbri sees, et uue aasta esimestel kuudel saaks uus nõukogu koosseis ametisse nimetatud. 

Ühtlasi tahetakse seadusemuudatusega panna piirang nõukogu esimehe ja liikmete ametiajale: nad ei või olla rohkem ametis kui kaks ametiaega. Lisaks pannakse seadusemuudatusega paika nõukogu liimete nimekirja riigikogule esitamise tähtaeg. Samuti nõuab seadus nõukogu liikmetelt kõrgharidust. Põlluaasa sõnul oli eelnõu koostamisel laual küsimus, kas kõrghariduse nõuet on vaja sisse jätta või mitte. Nimelt pole nii mõnelgi riigikogu liikmel kõrgharidust. Otsustati, et kõrghariduse nõue jääb. 

Punnseisu klaarimine 

Pärast seda, kui Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Laari esitatud keskpanga uue nõukogu koosseis septembris riigikogus maha hääletati, hakkasid riigikogulased punnseisu murdmiseks seadust muutma. Ehkki seaduse muutmist põhjendati segaduse välistamisega nõukogu nimetamisel, räägib eelnõu sisu sellest, et riigikogule antaks Eesti Panga nõukogu nimetamisel senisest suurem roll.

Peale selle, et iga riigikogu fraktsioon saaks nõukogusse nimetada oma esindaja ja nõukogu esimees vaid neli valdkonna asjatundjat, läheksid ohjad esimehe ebaõnnestudes riigikogu rahanduskomisjoni kätte. Nimelt näeb riigikogus sepistatud eelnõu ette, et nõukogu esimees peab riigikogule esitama uue koosseisu hiljemalt pool aastat enne ametis oleva nõukogu volituste lõppemist. Kui nõukogu esimees seda ei tee või kui tema esitatud uus nõukogu koosseis riigikogult heakskiitu ei saa, nagu Laaril hiljuti juhtus, läheb otsustusõigus riigikogu rahanduskomisjoni kätte.

Ühtlasi tähendaks seadusemuudatus, et kaheksaliikmeline Eesti Panga nõukogu suureneb vähemalt kümneliikmeliseks, kui riigikogus on viis fraktsiooni. Lisaks on eelnõusse põimitud punkt, mis lõpetaks Mart Laari aja Eesti Panga nõukogus aastal 2023, kui saab läbi tema teine viie aasta pikkune ametiaeg. Seadusse tahetakse sisse kirjutada, et Eesti Panga nõukogu esimeest ega liiget ei või ametisse nimetada rohkem kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. Sarnaselt esimehe ametiajaga kestab ka liikme ametiaeg viis aastat.

Eelnõu vajab vastuvõtmiseks riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne seaduse muutmist tuleb nõu pidada Euroopa Keskpangaga.

Eesti Panga nõukogu praeguse ehk seitsmenda koosseisu nimetas riigikogu ametisse veebruaris 2014. Laari teine ametiaeg Eesti Panga juhina algas juunis 2018. Praeguse Eesti Panga seaduse järgi koosneb nõukogu esimehest ja seitsmest liikmest ning koosseisu nimetab nõukogu juht. Nõukogu ainupädevusse kuulub muuhulgas presidendile ettepaneku tegemine Eesti Panga presidendi ametisse nimetamiseks, aga ka asepresidentide valimine.