/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/05/2089599t1hd2cd.jpg)
Eesti Advokatuur on väga murelik kõigi juhtumite osas, kus otsitakse läbi advokaadibürood, sest klientide huvides kehtestatud kutsesaladuse ohtu asetamine on äärmiselt tõsine asi.
Advokatuuri teeb büroode läbiotsimine murelikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Erandlikud juhtumid, mil advokaadibüroo või advokaadi läbiotsimine ning kutsesaladuse muu riive (dokumentide ja teabekandjate äravõtmine, advokaadi ja kliendi suhtluse jälgimine jälitustegevuse käigus jms) on põhjendatud, peaksid olema väga rangelt ja täpselt reguleeritud, ning advokatuur näeb selles osas probleeme nii kehtivas õiguses kui ka menetluspraktikas,» ütles advokatuuri juht, vandeadvokaat Jaanus Tehver BNS-ile.
«Lühidalt väljendades vajab klientide poolt advokaatidele usaldatud andmete konfidentsiaalsuse kaitse tugevamaid garantiisid ning advokatuur kavatseb siin ka seadusandjaile oma ettepanekud teha,» kinnitas ta.
Tehveri sõnul suhtub advokatuur samasuguse tõsidusega ka juhtumitesse, kus advokaati kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises. «Kui advokaat paneb kas iseenda või mõne oma kliendi huvides toime kuriteo, siis ei saa ta oma tegevuses tugineda advokaadi kutsetagatistele (sh advokaadibüroo puutumatusele). Kõik advokaadile ette heidetavad teod, mis annavad põhjust advokaadile kuriteokahtlustuse esitamiseks ja advokaadibüroo läbiotsimiseks, on nii advokatuuri juhatuse kui aukohtu kõrgendatud tähelepanu all. Advokaadi kriminaalkorras süüdi mõistmisel on tema edasine advokaadina tegevuse jätkamine välistatud,» selgitas Tehver.
Vandeadvokaat Dmitri Školjar ütles BNS-ile, et ta ei tahaks uskuda, et eelmisel nädalal toimunud kohtuniku ja advokaadi kinnipidamine ning advokaadibüroo läbiotsimine on tendents.
«Käesoleval juhul on olukord teistsugune ning erineb oluliselt sellest, mis juhtus Sillari büroo läbiotsimisel eelmisel aastal. Advokaat Sven Sillar ei olnud kahtlustatav ning tema büroo läbiotsimise ajal kaitses Sillar klienti kriminaalasjas. Väliselt jäi mulje, et riik läks üle piiri ja mõjutas sellisel moel advokaati,» märkis Školjar.
Školjar lisas, et toona järgnes sellele loomulikut väga terav reaktsioon ning sõna võtsid sel teemal nii advokaadid, kui advokatuuri esimees, riigikohtu esimees, riigikogu liikmed.
«Käesolevas asjas on olukord teistsugune, advokaat on ise kuriteos kahtlustatav, mis ei tähenda veel seda, et tema on kurjategija ning jääb kuriteos süüdi. On üldteada, et advokaadil om kutsetagatised, mistõttu advokaadibüroo läbiotsimine, advokaadi läbiotsimine, pealtkuulamine, varjatud jälgimine, ülekuulamine seoses advokaadi kutsetegevusega on keelatud,» ütles ta.
Školjar nentis, et samas ei ole selline keeld absoluutne ning läbiotsimise läbiviimist saab õigustada ainult erandjuhtumiga, mis on põhiseadusega või kriminaalmenetluse seadustikuga (KrMS) ettenähtud, näiteks advokaadi seotus kuriteoga.
Aga probleem ongi selles, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette aluseid ja täpset protseduuri kuidas peab advokaadibüroos läbiotsimine toimuma, kuidas tagada konfidentsiaalsust, kuidas teha nii, et advokaadibüroo kliendid ja nendega seotud materjal, mis asub advokaadibüroo ruumides ei sattuks löögi alla. Ühiskond peab kindel olema, et advokaadile usaldatud info on igal juhul konfidentsiaalne ning selleks on vaja kahte asja korraga: kindlad regulatsioonid seaduses ja tõhus kohtulik kontroll,» ütles vandeadvokaat Školjar.