Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Wolfgang Templin: kõik algas Gdanskis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brandenburgi värav Berliinis.
Brandenburgi värav Berliinis. Foto: Caro/Muhs/Scanpix

Neil päevil tähistatakse rahumeelsete 1989. aasta revolutsioonide 30. aastapäeva Euroopas. Taas kerkivad küsimused nende murranguliste aegade otsustavate jõudude ja toetajate, aga ka jätkuva mõju kohta.

Eelnevatel aastapäevadel on olnud kesksel kohal riigipead ja poliitikud, teiste seas näiteks Nõukogude Liidu viimane riigipea Mihhail Gorbatšov. Sel sügisel on esiplaanil aga kodanikualgatusena puhkenud demonstratsioonid ja protestiaktsioonid. Aastaid tagasi märkis endine Poola president Bronisław Komorowski: «See polnud mitte diplomaatia või alliansside võit, mis kujundas Euroopa ümber, vaid inimeste vabadusiha.»

Vabaduse nõudmine oli 1989. aastal ka kõige kesksem märk süsteemi kokkuvarisemisest.

Sel laupäeval, 9. novembril kogunevad paljude riikide riigipead ja valitsuste esindajad Berliini Brandenburgi värava juurde. See on osa nädalapikkusest kodanikufestivalist, mille eesmärk on ühendada omavahel mälestused, ootused ja küsimused tuleviku suhtes.

Tänavuste juubelipidustuste tipphetkeks võib pidada Tšehhi laulja Jaroslaw Hutka etteastet, kes osales ka sametrevolutsioonis Prahas. Ta esindab paljusid tuntud ja tundmatuid eurooplasi, kes osalesid 1989. aasta sündmustes.

Toona koondusid Saksa Demokraatlikus Vabariigis arvukad, kuid isoleeritud rahu-, keskkonna- ja inimõigusaktivistid poliitiliseks opositsiooniks, mis toimis koordineeritult ja mobiliseeris 1980. aastate lõpus sadade tuhandete osalejatega kodanikuliikumise. 9. oktoobril 1989 sai Leipzigist Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei sõjaväe ja linnakodanike vahelise vastasseisu keskpunkt. Meeleavaldajate julgus ja meelekindlus sundisid äreva ja demoraliseerunud sõjaväe alla andma.

Tagasi üles