Karmo Tüür: Venemaa iseseisvub

Vene Mir ja rahvusvahelised Visa pangakaardid. Foto: Sergei Malgavko/TASS/Scanpix

Milliseid võtteid kasutab Venemaa selleks, et ennast juhtoinana näidata, kirjutab kolumnist Karmo Tüür.

Eksivad need, kes väidavad, et Venemaa tegeleb isoleerumisega. Ei, Venemaa on hoopis võtnud kursi iseseisvumisele. Milles on erinevus? Vahe on üüratu.

Isoleerumine tähendaks seda, et Venemaa on otsustanud olla üksi. Aga üksi olla Moskva ei taha, see oleks viimane asi, mida üks impeeriumikeskus iial olla sooviks. Kremli ümber keerlev meeskond soovib olla ise juhtoina rollis, mitte aga lammas kellegi teise juhitavas karjas.

See ongi pisike erinevus, mis aga määrab ära suhtumise. Tinglik «kollektiivne Putin», laiemalt aga moodustis nimega Russkii Mir soovib üliväga, et teised näeks ja jagaks vaatekohta, mis nende endi meelest on loomulik ja ainuõige.

Kutsuva kindluse ehitus

Nimelt seda, et pärast NSVLi lagunemist oli Venemaa valmis mõnda aega mängima nn lääne mängureeglite järgi, kuid enam nad seda teha ei soovi. Nagu on ka mõni kodumaine kommentaator võtnud väita, olla Moskva sirutanud välja koostööks avatud käe, aga leidnud end tõrjutuna. Noh ja mis tal vaesekesel siis muud üle jäi kui solvunult selg pöörata ning hakata oma liivakasti üles ehitama.

Tõsi küll, see liivakast meenutab rohkem ümberpiiratud kindlust, aga peamine on üks pisut skisofreenilisena mõjuv eripära. Nimelt peaks see kindlus olema ühest küljest pidevalt ümber piiratud (vaenlasi on väga vaja!), aga teisalt ka n-ö kutsuv tõmbekeskus (õukonda on ka väga vaja!).