Eesti-Prantsuse kaitsesuhted ulatuvad Tapalt Gaosse

Prantsuse ja Eesti sõdurid Malis. Foto: Prantsuse armee

Eesti ja Prantsusmaa on väga erinevad riigid oma territooriumi ja rahvaarvu, geograafia ja ajaloo, keele ja kultuuri, majanduse suuruse ning mitme muu olulise näitaja poolest.

Kahe riigi relvajõud on mõistagi eri kaalukategooriates, sest Prantsusmaa strateegilised tuumaallveelaevad liiguvad raadiovaikuses ookeani avarustes ning peaaegu 30 000 prantsuse sõjaväelast paiknevad väljaspool emamaad: suveräänsusjõud meretagustes territooriumides, rahuvalvajad välisoperatsioonidel Aafrikas, Lähis-Idas ja Balkani poolsaarel ning esindajad ja osalejad NATO ja Euroopa Liidu struktuurides ning missioonides, sealhulgas idarinde kaitsjad liitlaste nn ettenihutatud kohalolekus (eFP) Eestis. Prantsusmaa kaitsetööstus toodab ning relvajõud kasutavad tipptasemel lahingutanke Leclerc, mitmeotstarbelisi hävituslennukeid Rafale ja võimsaid sõjalaevu, näiteks lennukikandja Charles de Gaulle ja Mistral-klassi alused, mida Eestil pole, kuid Eesti soovib, et need paikneksid tema territooriumil ja Läänemerel kasvõi perioodiliselt.