Video ei ole enam kättesaadav.Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänasel avalikul istungil, kuidas muuta kõrghariduse omandamine tööjõuvajadustest lähtuvaks ja parandada kõrgkoolide rahastamist.
Otsepilt: kuidas parandada kõrgkoolide rahastamist?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Video ei ole enam kättesaadav.Arutelu ajendiks on riigikontrolli kontrolliaruanne «Kõrgharidusreform ja tööjõuvajadused», kust selgub näiteks, et kõrgkoolide rahastamine on ajale jalgu jäänud.
Õppemaksu kaotamist ülikoolides 2013. aastast põhjendati peamiselt kõrgharidusele juurdepääsu tagamisega, aga ka lootusega suunata noorte valikuid ühiskonnale soodsamaks.
«Kuigi õppemaksu summa kompenseeriti riigieelarvest, on tulemused väga vastuolulised,» täheldas komisjoni esimees, reformierakondlane Jürgen Ligi. «Lisaraha asemel on kõrgharidusel olnud õppemaksu kompensatsioon ning ülikoolide olukord on halvenenud, ka on süvenenud kriitilisematel erialadel õppijate puudus.»
Reformi positiivse tulemusena on üha rohkem nominaalajaga kõrgkoolide lõpetajaid. Nii võetakse tänasel komisjoni istungil luubi alla, mis on kõrgharidusreformi hind ja tulemused.
Ligi sõnul on vajalik arutelu, kas õppemaksu keeld kõrgkoolidele on jätkusuutlik ja õiglane.
Tänasele avalikule istungile on kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps, ministeeriumi kõrghariduse ja teaduseasekantsler Indrek Reimand, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden ning Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liidu, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Riigikontrolli esindajad.