Juhtkiri: pauk luuavarrest

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

Inimene, kes usub, et infotehnoloogia on meie elus kesksel kohal ja peab vajalikuks Eesti edulugu välismaal turundada. Seejuures tõesti sihtriikides ja inglise keeles. Kaimar Karu tundub seega igati õige mees õigel kohal. Vahest on kolmandal katsel tõesti ulatatud IT- ja väliskaubandusministri portfell sobiva inimese kätte.

EKRE viie ministri seast on tegu ainsa tehnokraadiga, mistõttu võibki tema esimene väljakutse olla «koduerakonna» mandaadi tõlgendamine ja elluviimine. Esindab ta ju end selgelt analoogparteina defineerinud EKREt, mis suhtub umbusuga e-valimistesse ja peab muud digiasjaajamist eelkõige julgeolekuohuks.

Suuresti ka tema eelkäijate tõttu tuleb ta aga ametisse suure usalduskrediidiga. Viimastel kuudel on üha enam kõlanud küsimus, kas seda portfelli on üldse tarvis – ei suutnud ei Marti Kuusik ega Kert Kingo selle valitsuse koosseisus oma rolli sisustada (tõsi, üpris erinevatel põhjustel). Kui seda ametit aga tõesti tõsiselt võtta, on väljakutsed erakordselt suured.

Eesti e-edu purjetab juba mõnda aega kümnenditagustel saavutustel. E-riik vajab värskendust ehk uusi investeeringuid. Seejuures peab riik teadma, mida ta päriselt tahab. Kui kuskil on veel alles suurem strateegia sellest, milline peaks olema meie digiriik, on sel tarvis jõuda kiiremas korras tagasi valitsusse. Ühelt poolt tööjõupuudus ning teiselt poolt jätkuv mure riigist kui asjatundmatust tellijast on üha süvenevad probleemid.

Niisamuti on tema ametinimetuses oluline rõhk sel teisel poolel – piiridetagusel. Elame maailmas, mis on omavahel väga põimunud. Nõnda on just Eestile oluline, et meie lahendused oleksid universaalsed. Et digiallkiri ei kehtiks üksnes Eestis, vaid – miks mitte – ühel päeval vähemalt kogu Euroopa Liidus ka päriselt. Ka x-tee väärtus ilmneb siis, kui kasvõi digiretsepte tunnistatakse üle meie piiride. Samme sinnapoole on astutud, kuid tempo peab tõusma.

Ei maksa ka unustada, et väliskaubandus- ja IT-ministri roll Eesti välisdelegatsioonides on garant meie eduloole ja end muuhulgas selle abil müüvatele ettevõtetele.

Kaimar Karu ise on sõnastanud oma rolli kui silda humanitaaria ja tehnoloogia vahel. «Kui me rohkem küsiksime «miks?», siis teeks võib-olla natuke vähem halbu asju ja natuke rohkem häid asju,» ütles ta Postimehele eelmise nädala lõpus.

Just see «miks» on küsimus, mis aitab vältida kulukaid vigu. Arusaam sellest, mida on vaja, ning selle tõlkimine ideest selgelt teostatavaks projektiks on oskus, mida ei tasu alahinnata. On lootus, et uue ministri abil on see sild võimalik tõesti luua.

Ja lõpuks, nagu ütleb Karu ka ise: väliskaubandus on siiski natuke laiem kui üksnes IT. Kui Euroopa Liidus liiguvad kaubad, teenused ja inimesed vabalt, siis väljaspool meie ühendpiire on olukord sootuks teine. Täidesaatva võimu tugi võib avada nii mõnegi ukse.

Kaimar Karu liitumine valitsusega on positiivne ja seda peab selgelt tunnustama. Edu selles raskes ametis!