Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875370t1h2206.jpg)
/nginx/o/2019/11/03/12712318t1h64a0.jpg)
Portreefilm palju tunnustatud filoloogist, tõlkijast, õppejõust ning usundiloolasest Marju Lepajõest (1962–2019), kes oma oleku ja tööga kehastaski alma mater’it, algab proloogiga. Portreteeritav seisab rõdul, lõpetab kiirustades sügavate tõmmetega põleva sigareti – tunda on, et kohe algab mingi tema austamisega seotud tseremoonia – siseneb siis ruumi, pokaal valge veiniga käes, asetub seltskonna keskele, suurte prillide taga pisut väsinud heatahtlike silmadega ümarat nägu varjutamas soe, vaevumärgatavast (enese)irooniast ümbritsetud naeratav suujoon – ja siis vallandub «Gaudeamus».