Mind ajendas kirjutama spordisõbra ja minu enda endise treeningukaaslase Heiki Tuule 19. oktoobri Postimehes ilmunud artikkel «Absoluutne tõde on alati kokkuleppeline». Autor viibis turistina Dohas toimunud kergejõustiku MMil ja nägi vahetult pealt seda õnnetut odaviskaja Magnus Kirdi viset, kus õlg tuli viske ajal liigesest välja.
Tellijale
Gunnar Männiku kolumn: kas Eesti spordimeditsiin on kreenis?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autor kirjutas: «Magnus Kirdiga juhtunu tõestas ilmekalt, et Eesti spordi võtmeküsimus on meditsiiniline, õigemini Rasmus Mägilt definitsiooni laenates – süsteemse süsteemituse faktor. Võistkonna juhi Kristel Berendseni kiire tegutsemine päästis «rahvusliku õla» küll hullemast, kuid juhusele lootmine maksab kätte.» Kuidas olukorda parandada?