Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Puudega inimeste ühing: advokaadibürood usutakse, inimest mitte

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepperi sõnul aitab ühe juhtumi lahendamine lahendada sama probleemi paljude inimeste jaoks.
Vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepperi sõnul aitab ühe juhtumi lahendamine lahendada sama probleemi paljude inimeste jaoks. Foto: Remo Tõnismäe

Puudega inimeste probleemid lahenevad kiiremini, kui nende ametkondadele saadetud paberitel on advokaadibüroo tempel.

Puue tähendab, et palju tuleb suhelda töötukassa, sotsiaalkindlustusameti või kohaliku omavalitsusega. Suhelda tuleb, kui vajatakse igapäevatoiminguteks teenust või abivahendit. Ja kui selleks tuleb jälle tõestada, et puue pole kuhugi kadunud.

Sageli ei lähe kõik nii, nagu erivajadustega inimene soovib. Ta jääb ilma kas teenusest, ei saa kätte vajalikku abivahendit või «kaotatakse» tema puue, sellega ka rahaline toetus. Siis saab esitada ametist tulnud otsusele vaide. Harvadel juhtudel jätkub vaidlus kohtuski.

Puudega inimeste kogemusnõustaja Meelika Siilsalu näeb, et kui advokaadibüroo kaebab vaide edasi – laeb avalduse e-toimikusse –, siis hindab amet oma vastuse ümber juba enne kohut.

Ametit ärgitab Siilsalu sõnul otsust ümber hindama just tõik, et avalduse koostas advokaadibüroo. «Nimi maksab. See on minu jaoks naljakas ja kurb,» ütleb ta.

Tagasi üles