Narva perearstid ei soovi kolida uude perearstikeskusesse

Suislepa perearst. Foto: Elmo Riig / Sakala

Narvas töötab 40 arsti, kellest vaid kaks on nõus avatavasse perearstikeskusesse tööle minema. Sotsiaalminister Tanel Kiik kohtus nende perearstidega, kes ei soovi uude tervisekeskusesse kolida.

Narva perearstikeskusesse on nõus tööle minema ainult kaks perearsti, kuid veel nelja arsti leidmine on osutunud võimatuks, edastas rahvusringhäälingu Raadiouudised. Põhjuseid on palju, kuid enamik arste on eakad ning nende sõnul «ei soovi vere ja pisaratega üles ehitatud» praksisest lahkuda. Lisaks veel on praegune olukord, kus linnas tegutseb 22 perearsti vastuvõtukohta, patsiendile logistiliselt mugavam. 

Perearst Natalja Litšinskaja ütles, et kui oleks pakutud perearstidele uut ja kaasaegset hoonet, siis nad oleksid oma vanad ruumid kas maha müünud või välja rentinud ning ära kolinud. «See oleks olnud mugav perearstidele ja patsientidele. Isegi teistest linnaosadest tulla kaasaegsesse ilusasse hoonesse,» ütles Litšinskaja. 

Tema sõnul tegeleb linn tervisekeskuse projektiga juba neli aastat, kuid seda, mida perearstid tegelikult tahavad, hakati küsima alles praegu. 

Tervisekeskuse projekti vedav Narva haigla on raskes olukorras, sest ilma arstideta keskust avada ei saa. Sellisel juhul peab haigla Euroopa Liidu toetuse tagasi maksma.

Rakvere tervisekeskuse pidulik avamine. Pildil Tanel Kiik. Foto: Ain Liiva / AS Postimees Grupp

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles Postimehele, et tegelikult on Narva perearstikeskuse pilt keerulisem ja kirjum. «Kahtlemata on arste, kes soovivad uues tervisekeskuses töötada, kuid erinevad arvamused olid selle kohta, et kui palju arste peaks seal tööl olema, kus see peaks asuma, kuidas peaks olema korraldatud projekti vedamine. Oli ka arvamusi, et võiks olla uus hoone, mitte olemasoleva renoveerimine,» selgitas minister, miks perearstid ei soovi uude praksisesse kolida. 

«Mulle tundub, et seal on omajagu olnud ka infoliikumise tõrkeid,» lausus Kiik ja lisas, et paljud perearstid ei teadnud seda, et uues praksises ei pea olema täiskohaga. Perearstid saavad soovi korral töötada filiaalina ehk võtta osa ajast patsiente vastu tervisekeskuses ja osa ajast oma senisest tegutsemise kohast. «Ilmtingimata ei ole vajalik 100 protsenti tervisekeskusesse kolida, vaid saab ka tööjaotust teha. Mulle tundub, et palju informatsiooni tuli perearstidele uuena ja võib olla ka kohalikke juhtide jaoks,» rääkis minister. 

Tanel Kiik ütles, et Narva linn ja Narva haigla kutsuvad kokku täiendava nõupidamise, kus osalevad ka perearstid, et selgitada põhjalikumalt ja konkreetsemalt, millised on võimalused. «Ja siis räägiks veel omakorda üle, et kas siiski leidub Narvas kuus perearsti, kes oleksid huvitatud,» lausus ta. 

Kuna perearstid on välja toonud soovi, et tahaksid uude majja kolida, siis minister vastas, et see on täiesti arusaadav ja selle kohal ongi erinevad arvamused. «Kui vaadata üldpilti, siis on ka erinevaid lahendusi, on neid piirkondi, kus avati uus hoone ja neid, kus tehti vana hoone korda. Selline plusside ja miinuste koht – kas on mõistlikum täiesti uut ehitada või kasutada vanat hoonet,» tõdes sotsiaalminister. 

Ta selgitas, et Narva tervisekeskuse projekti eelduseks on võetud vana polikliiniku renoveerimine ning lähtuvalt sellest on tehtud projekt ja raha taotlus. «Selle muutmine oleks üsna keeruline, mitte küll võimatu, kuid eeldaks Narva linna või haigla täiendavat rahalist panustamist,» ütles Kiik ja lisas, et selle eelarve raames, mis on täna natukene alla miljoni euro, ei ole kindlasti võimalik uut kaasaegset tervisekeskust perearstidele ehitada. 

Ministriga kohtusid ligemale 20 perearsti. «Ma olen väga tänulik, et nad tulid. See näitab, et neil on huvi selle vastu, sest muidu poleks keegi perearste koosolekule kohale saanud,» mainis Kiik. Ministri sõnul tuleb nüüd rahulikult detailide täpsustamist teha. 

«Kindlasti, kui tekib vajadus ja soov kohtuda nii linna, perearstide või haigla poolt, siis minu taha see kinni ei jää,» lisas sotsiaalminister Tanel Kiik.