Eesti arvuti 60

Ural-1 Foto: Erakogu

Täpselt 60 aastat tagasi, 2. novembril 1959 pandi tööle Eesti esimene elektronarvuti Ural-1. Kümme aastat tagasi avati aga pidulikult TÜ arvutiteaduse instituudi arvutiajaloo muuseum, mis tähistab seega samuti oma esimest ümmargust sünnipäeva.

Stalini ajal kuulutati küberneetika, nagu ka geneetika kodanlikuks ebateaduseks ja šarlatanluseks. Alles Hruštšovi nn maisisula ajal said arvutiinimesed üle NSV Liidu end vabamalt tunda ja oma asja arendama hakata. Kõike tuli aga ise leiutada (ja läänelt maha viksida). Kuigi arvuteid loodi mitmeid, jõudis 60ndatel suuremasse seeriatootmisse vaid üks – meie tänase loo peategelane arvutiseeria Ural.

Ural-1

NSV Liidu informaatika mitteametlikuks sünnipäevaks peetakse 4. detsembrit 1948, kui andekas noor insener Bašir Ramejev esitles automatiseeritud digitaalarvutusmasinate projekti. Loodi arvuti Strela, mis oli tollal üks võimsamaid. Moskva erikonstrueerimisbüroos 245 (SKB-245) alustati ettevalmistusi uue arvutiseeria loomiseks ning selle peadisaineriks sai Ramejev. 1955 liikus ta koos rühma inseneridega Pensa linnas asuvasse filiaali ja samal aastal valmis Ural-1 arvuti prototüüp. Seeriatootmisse läks see 1956 Pensa arvutus-analüütiliste masinate tehases ning kuni tootmise lõpetamiseni aastal 1961 valmistati kokku 183 Ural-1 arvutit.