/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/22/12585111t1h08a4.jpg)
Muinsuskaitse nõukogu jagab muinsuskaitseameti seisukohta, et Saaremaalt leitud kullast maopeaotsalise käevõru leidjatele pole põhjust leiuautasu määrata, kuna tegu oli professionaalse arheoloogi korraldatud välitööde käigus leituga.
Ka muinsuskaitse nõukogu ei toeta kuldvõru leidjaile leiuautasu maksmist (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Saaremaalt leitud rooma rauaaegne kullast käevõru on üks viimaste aegade põnevamaid arheoloogilisi esemeleide. Muinsuskaitse nõukogu rõõmustab uhke leiu üle koos Eesti arheoloogide ja laiema avalikkusega,» ütles muinsuskaitsenõukogu esimees Riin Alatalu BNSile.
Alatalu märkis, et Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus suhted arheoloogide ja hobiotsijate vahel on seadusega reguleeritud ja alates 2011. aastast on hobiotsijate karistamise asemel soodustatud usalduslikku koostööd. «Sellise koostöö üks ehe näide on ka kõnealune leid Saaremaalt, kus arheoloog Marika Mägi kaasas oma meeskonda tegevusloaga detektoristi Jegor Klimovi. Meeskonnatöös jõuti Saaremaa ajaloo jaoks tähelepanuväärse leiuni,» sõnas Alatalu.
Alatalu sõnul sätestati hobiotsijate motiveerimiseks juba 1925. aastal Eesti muinsuskaitse seaduses leiutasu mõiste. Tänases seaduses leiuautasu nime all tuntud preemia eesmärk on tagada, et arheoloogid saaksid ka juhuslike leidude kohta kätte olulise info nii leidude endi kui ka leiukonteksti kohta.
«Viimastel nädalatel on Eesti ajakirjanduses kütnud kirgi küsimus, kas vabatahtlikuna kaevamistel osalenud Jegor Klimov saab kullaleiu eest ka leiuautasu või mitte. Seda küsimust arutas ka muinsuskaitse nõukogu oma 31. oktoobri koosolekul. Nõukogu sai põhjaliku ülevaate kehtivatest regulatsioonidest ja senisest leiuautasude määramise praktikast,» ütles Alatalu. «Muinsuskaitse nõukogu nõustub muinsuskaitseameti seisukohaga, et kuna tegu oli professionaalse arheoloogi korraldatud välitööde käigus leitud leiuga, siis sellisel juhul seadus leiuautasu ette ei näe ning kaalutlusruum siin puudub.»
Alatalu nentis, et Eesti oludes tavatu leid tekitab loomulikult elevust. «Muinsuskaitse nõukogu leidis oma aruteludes siiski, et avalikkust erutanud kired antud leiu ümber seonduvad ennekõike tõsiasjaga, et leid oli kallihinnalisest väärismetallist. Kullast käevõru rikastab kindlasti meie teadmisi esiajaloost nagu ka paljud teised arheoloogilised leiud,» ütles ta. Alatalu tõi viimaste näiteks Tallinnas Jahu tänavalt leitud keskaegset leiukompleksi ligi 40 000 leiuga. «Esemete turuhinna üle võib spekuleerida, samas Eesti ajaloo seisukohalt tuleb need kõik tunnistada hindamatuteks,» sõnas ta.
«Muinsuskaitseamet tunnustas arheoloog Marika Mägi ja tema meeskonda aasta leiu tiitliga. Eesti teadusele nii oluline leid väärib tunnustust ka teistelt riiklikelt institutsioonidelt,» ütles Alatalu.
Ka muinsuskaitseameti hinnangul ei saa Saaremaal kullast maopeaotsalise võru leidnud detektoristile leiuautasu määrata, kuna detektorist ei tegutsenud iseseisvalt, vaid oli arheoloogi juhendamisel tegutseva otsingurühma üks liige.
8. septembril tuli Saaremaalt 1700 aasta tagusest ohverduspaigast päevavalgele üle 70 muistse eseme või esemekatke. Leidude seas oli kohalikke ambsõlgi, osa hõbedast, osa hõbe- ja kuldplateeringuga. Samuti leiti Skandinaavia-päraseid hõbeplaadikestega kaetud vöönaaste. Kõige unikaalsem leidudest on aga 3. sajandist pärinev massiivne kullast käe- või kaelavõru.