Tallinn tahab tänavapildist romud ära koristada

Kui tööots ära lõpeb, jäetakse autoromu lihtsalt kuskile tänava äärde. Foto: Mupo

Munitsipaalpolitseile laekub aastas sadu vihjeid sõidukitest, mis risustavad Tallinna linnapilti ning mille omanikud ei plaani sõidukit kasutama hakata. Linnal pole aga ühtegi mõjutusvahendit, et olukorda parandada ning linn soovib seaduses paar muudatust teha.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart saatis majandus- ja taristuministrile Taavi Aasale pöördumise, kus märkis ära, et linnal on läbi aastate olnud suured probleemid sõidukitega, mis on jäetud tänavatele ning seisavad seal aastaid, takistades liiklust, parkimist ja teehooldustöid ning eriti keeruline on hooldada teid talviti.

Autoromu Põhja-Tallinnas. Foto: Põhja-Tallinna Valitsus

Kõlvarti sõnul on sellised sõidukid kurjategijatele sihtmärgiks – neid pannakse põlema, rüüstatakse ja mõni isik asub mahajäetud autosse elama. «See omakorda vähendab linnaelanike turvatunnet, kuna näiteks sõiduki põlema panemine võib kahjustada ka kõrval olevaid sõidukeid või rajatisi,» möönis Kõlvart.

Linnapea tõi välja ka pöördumise eesmärgi, milleks on lahendada avalikke teid, tänavaid ja linnaruumi risustavate mahajäetud sõidukitega seotud probleeme ja anda kohalikele omavalitsustele õigus teisaldada mahajäetud sõidukeid. «Sõidukiomanikule tuleks seaduses sätestada keelud sõiduki hoidmiseltehnoülevaatuseta, liikluskindlustuseta või registreeringuta,» kirjutas Kõlvart.

Praegu saab linn teha trahvi valesti parkimise eest kuni 40 eurot, kuid maksimumtrahvi antakse sellisel juhul, kui sõiduk on pargitud keelatud kohta nii, et ta takistab liiklust või on ohtlik teistele liiklejatele. Kui rikkumine ei ole nii tõsine, siis saab inimest trahvida 20 euroga. «Mis tegelikult ei ole niivõrd väike summa, et ei mõjuta rikkujat seaduskuulekalt käituma,» selgitas Kõlvart oma pöördumises.

Maanteeameti andmetel oli märtsi lõpus Eestis arvel veidi üle 750 000 sõiduauto. Neist igapäevases kasutuses on 600 000–650 000, ülejäänud viiendik sõidab harva või üldse mitte. Viimaste hulka võivad kuuluda hobiautod, millega sõidetakse enamasti suvel. Lisaks sõidukid, mis vedelevad äraaetu ja roostetavana linnaparklas või metsatukas. 

Mupo andmetel on Talinnas kõige rohkem romusid eeskätt magalarajoonides: Lasnamäel, Mustamäel, Haaberstis ja ka Põhja-Tallinnas.

Kõlvart selgitas, et linn on püüdnud juba pikemat aega lahendada probleemi, kuidas puhastada avalikud teed ja tänavaid mahajäetud sõidukitest ning teisaldada mahajäetud sõidukid linnaruumist.

Sõiduki parkimis- ja peatumiskeelud peaksid välistama võimaluse sõidukite hoidmiseks keelatud kohtades, kuid tänasel päeval sellest ei piisa, leidis linnapea.

Linn sooviks, et liiklusseadusesse lisatakse täiendus, mille alusel on võimalik teisaldada ka avalikult teelt ja linnaruumist sõidukeid, millel ei ole pikemat aega (näiteks 6 kuud) kehtivat tehnoülevaatust või liikluskindlustust või registrikannet.

Autoromu Jahu tänaval. Foto: Aime Karu

Sellisel juhul oleks linnal võimalus peale sõiduki hoiule võtmist, kui omanik aasta jooksul huvi sõiduki vastu üles ei näita, kohalikul omavalitsusel sõiduk olenevalt olukorrast, kas hävitada või müüki panna. «Sellise meetme kasutamine kutsuks paljusid hoolimatuid sõidukiomanikke seadusekuulekalt käituma,» kirjutas linnapea. Tema meelest ei põhjusta selline muudatus seaduses põhiõiguslikku riivet, kuna iga linnakodanik peab tagama, et ei tekitaks ohtu teistele ning ei muudaks elukeskkonda ebaturvaliseks. 

Linnapea tõi välja oma pöördumises, et munitsipaalpolitseile laekub aastas sadu vihjeid sõidukitest, mis risustavad linnapilti ning mille omanikud ei plaani sõidukit kasutama hakata. Linn soovib, et nende ettepanekud lisatakse liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõusse.

Mupo tegeleb romudega igapäevaselt. Sellel aastal on vabanetud 280st romust, kuhu kuuluvad ka omanike poolt utiliseeritud või ära viidud autod. Lisaks Kõlvarti väljatoodud probleemidele autoromudega, siis Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti pressiesindaja Meeli Hunt rääkis, et paljud jätavad autoromud reisisadama lähedusse. «Kas keegi sõidab kaugemalt siia, olles ostnud mingi vana «panni» ja reisitakse edasi tööle Skandinaaviasse,» selgitas ta ja lisas, et ka Tallinna tulnud võõrtööjõud soetab endale vanad autod ning kui hooajatöö lõppeb, siis koju tagasi sõites jäetakse sõiduk tänavale. 

Et romud tänavalt teisaldada, siis kõigepealt otsib mupo üles omanikud, järgmiseks nad vestlevad omanikega, vajadusel teevad ettekirjutuse, mis kohustab neid auto teatud ajaks ära viima. «Romudest vabanemine on väga keerukas protsess, see ei ole lihtsalt nii, et veame auto ära. Tegelikkuses on see aega ja vaeva nõudev protsess,» rääkis Hunt.