Kas halloween’i peaks Eestis tähistama?

Halloweeni kõrvitsad. Foto: Volodymyr Melnyk/PantherMedia / Volodymyr Melnyk

• Postimees avaldab koolilehtede konkursile saadetud lugusid.
• Loo autor on Tallinna 21. kooli ajalehe Lennuk kaasautor.

Kõik teavad halloween’i. Inimesed teevad kõrvitsalaternaid, kaunistavad oma maju maitsetute plastmasskaunistustega, panevad kostüümid selga ning lähevad majast majja, hüüdes «komm või pomm», ning saavad selle eest kommi. Juhul kui mõni pahur inimene ei taha kommi anda, siis loobitakse ta maja tooreste munadega või kaetakse see vetsupaberiga. See püha on väga populaarne Põhja-Ameerikas ning Suurbritannias, kuid viimase sajandi jooksul on see levinud ka mujale, kaasa arvatud Eestisse.

Halloween on lühenenud kuju ingliskeelsest nimetusest All Hallows’ Eve ehk kõigi pühakute õhtu. Seda tähistatakse 31. oktoobril halloweeni jooksmise ehk Trick or Treating'iga. Sõna «halloween» on kristliku algupäraga, aga pühal endal arvatakse olevat paganlikud juured. Halloween'i seostatakse keldi Samheimi festivaliga, mis vana-iiri keeles tähendab suve lõppu.

Laternate valmistamise komme on samuti pärit Iirimaalt, kus tehti laternaid kaalikatest, naeritest, peedist ja kartulist ning võeti nendes kaasa hõõguvat sütt Samheimi lõkkelt. Kõrvitsalaternate tegemine algas Põhja-Ameerikas, sest kõrvits on Ameerika päritolu taim. Laternad pandi akendele ja ustele, et kurje vaime eemale peletada. Samheimile minekul pani külarahvas endale selga loomanahkadest kostüümid, et kurje vaime eemale peletada. Halloween’i jooksmise komme hakkas tekkima keskajal, kui inimesed riietusid kummitusteks, deemoniteks või muudeks kollideks ning lollitasid ja tegid nalja toidu ja joogi eest.

Eestisse on halloween jõudnud globaliseerumise kõrvalmõjuna. Mina pole kunagi halloween’i jooksmas käinud ning ega mu vanemad seda mul teha lubanudki. Väiksena olin küll kurb ja kadestasin teisi klassikaaslasi, kes käisid halloween'i jooksmas ja palju kommi said. Nüüd mõtlen, et vanemad tegid väga õigesti. Halloween ei ole Eesti püha. Eestis tähistatakse mardipäeva ja kadripäeva. Marti olen käinud korduvalt jooksmas ning alati on olnud väga lõbus ja tore. Marti- ja katrijooksmise teevad huvitavamaks kombed ja traditsioonid. Lauldakse, tantsitakse, esitatakse luuletusi ja mõistatusi - ühesõnaga esinetakse perele, keda külastatakse, ning teenitakse selle eest ande, tänapäeval erinevaid maiustusi.

Mardipäev ja kadripäev on Eesti pühad ning nende tähistamine on oluline Eesti kultuuri säilitamiseks tänapäeva üleilmastuvas ühiskonnas. Halloween’i jooksmisega kaasnevad Eestis probleemid. Eriliselt populaarne on halloween noorte seas. Ilmselt sellepärast, et noored ei tule selle peale, et hakata laule, tantse ja luuletusi pähe õppima ning esitama. Minnakse lihtsama vastupanu teed ning pannakse kollikostüümid selga, käies majast majja ning saades lause «komm või pomm» eest kommi.

Mida teha siis, kui pere pole arvestanud halloween’iga ning neil pole kommi pakkuda? Kas on õigustatud nende maja tooreste munadega loopimine või vetsupaberiga katmine? Mina arvan, et ei ole. Halloween ei ole Eesti püha ning seda ei peaks tähistama. Kui tahetakse minna «jooksma», siis võiks seda ikka teha mardi- või kadrisandina.

Halloween Eestis on üks üleilmastumisega kaasnev nähtus. Seda võimendab ka inimeste laiskus, kuna halloween’i joostes ei pea kommide saamiseks eriliselt midagi tegema. Samuti võiksid lapsevanemad suunata oma lapsi halloween’i jooksmise asemel marti või katri jooksma. Mardipäev ja kadripäev on Eesti pühad ning neid tuleks tähistada, et kombed ja traditsioonid säiliksid.