Valeütluste andmises süüdistatud Mary Krossi kriminaalasi lõpetatakse

Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross ja Mary Kross. Foto: Erlend Štaub

Ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold taotles täna Harju maakohtus riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi ameeriklannast abikaasa Mary Krossi kriminaalasja lõpetamist, kuna avalik huvi selles puudub. Kohus rahuldas prokuratuuri taotluse.

Prokurör Jaanholdi sõnul taotles prokuratuur Krossi suhtes kriminaalasja lõpetamist oportuniteedi põhimõttel, kuna hoolimata rohketest meediakajastustest annab prokuratuur kriminaalmenetlustes lõpliku hinnangu siiski lähtudes konkreetsest isikust ning tema toime pandud valeütluste sisust.

«Arvestasime, et tema antud ütlused olid üldist laadi ning ei olnud valetatud kellegi konkreetse inimese kohta, kellele oleks valega ebamugavusi põhjustatud. Samuti võtsime arvesse, et Mary Kross on varem kriminaalkorras karistamata ning ta on oma teo pärast kahetsust avaldanud – seetõttu leidis prokuratuur, et Mary Kross on oma teost aru saanud ning on lootus, et ta käitub edaspidi õiguskuulekalt ka siis, kui teda ei karistata kriminaalkorras,» selgitas ringkonnaprokurör.

Oportuniteet tähendab, et kriminaalmenetlus lõpetatakse avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ning Kross ei pea ennast ametlikult süüdi tunnistama. Küll aga tähendab see seda, et tegu võetakse omaks ning kuritegu on tõendatud. Prokuratuur täpsustas, et avalik huvi on Mary Krossi isiku suhtes, mitte kuriteo osas.

Miks oportuniteet?

Vanemprokurör Kristel Tomingu sõnul leidis prokuratuur, et Mary Kross on kuriteo toime pannud – Mary Kross andis valeütlusi ja tema kirjeldatud rünnakut pole kunagi aset leidnud. Ka kohus nõustus sellega kui ta oportuniteeditaotluse rahuldas. Nõustudes oportuniteediga ning 3000 euro maksmisega riigituludesse nõustus Mary Kross ka ise talle esitatud süüdistusega.

Kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole kurjategija karistamine, peamiseks eesmärgiks on tagada, et kuriteo toime pannud isik käituks tulevikus õiguskuulekalt. Kuna Mary Krossi näol on tegu varem karistamata isikuga, kes kahetses toimunut, leidis prokuratuur, et on võimalik taotleda kohtult tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteedi põhimõttel. See tähendab, et ta on kuriteo toime pannud, kuid see tegu ei nõua tingimata teo toimepanija kriminaalkorras karistamist, vaid antud juhul piisab ka talle määratud rahalisest kohustusest.

Valeütluste andmisi panevad toime reeglina varem karistamata inimesed. Selline lahendus, kus kriminaalasi lõpetatakse varem karistamata inimese puhul oportuniteediga, on kooskõlas prokuratuuri tavalise praktikaga – ka valeütluste paragrahvi järgi menetletavad kriminaalasjad lõpetatakse sagedasti just nii. Hoolimata rohketest meediakajastustest annab prokuratuur kriminaalmenetlustes lõpliku hinnangu siiski lähtudes konkreetsest asjaoludest.

Arvestasime antud juhul, et Mary Krossi valeütlused olid üldist laadi ning ei olnud valetatud kellegi konkreetse inimese kohta, kellele oleks valega ebamugavusi põhjustatud. Mary Kross ei läinud ka ise politseisse valeavaldust tegema vaid andis valeütlusi pärast seda kui politsei ise oli tema poole pöördunud seoses ühe Facebooki tehtud postitusega.

Lisaks isiku taustale on valeütluste puhul oluline arvestada ka seda, millised on valeütluste andmise tagajärjed - näiteks valetades väga raske kuriteo kohta, reageerivad ka õiguskaitseasutused suurte jõududega ja kulub asjatult politsei ressurssi, mille oleks saanud panna päris kannatanute aitamiseks. Antud juhul oli valetatud minevikus toimunud kividega viskamise kohta, mis ei tinginud nii olulist ressursi raiskamist ning samuti ei olnud valeütlustes süüdistatud kuriteos mõnd konkreetset inimest. Seetõttu pidaski prokuratuur võimalikuks taotleda kohtult oportuniteeti ning kohus oli sellise lahendusega nõus.

Ühtlasi peab Kross riigile tasuma 3000 eurot.

Istungil Mary Kross kohal ei olnud ning osales kohtupidamises videosilla abil.

Helme nimetas Krossi süüasja lõpetamist kahepalgeliseks

Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et avalik huvi selle juhtumi vastu on olemas. Prokuröri taotluse kohta ütles Helme, et selle põhjendus on absurdne ja kahepalgeline.

«Antud juhul oli tegemist valetamisega,» sõnas Helme, kelle sõnul ei saa poliitikute valetamine olla rohkem taunitav kui avalike elu tegelaste valetamine.

«See on piinlik lugu,» ütles Helme prokuröri taotluse kohta. «See näita õigussüsteemi heast küljest.»

Helme kinnitas, et EKRE ei sekku kohtupidamisse ning ei sekku ka prokuratuuri tegevusse. «Aga erakonna juhina, kodanikuna on mul õigus avaldada arvamust,» ütles ta. Helme hinnangul on Krossi juhtumi puhul prokurör kohaldanud «õigusmõistmises kummist joonlauda».

«Õigusriigile, inimeste õiglustundele on see väga ohtlik tendents,» sõnas Helme.

Ka välisminister Urmas Reinsalu nimetas prokuröri taotlust mõistetamatuks. Samas täpsustas Reinsalu, et avalik huvi ei ole uudishimu kategooria.

Mary Krossile esitati süüdistus valeütluste andmises – süüdistuse järgi andis ta teadlikult politseis mitmel korral kannatanuna ülekuulamisel valeütlusi, justkui ta oleks 27. novembril 2018 viibinud Stroomi ranna pargis ning tundmatud mehed olla teda kividega loopinud. Alustatud kriminaalmenetluse käigus leidis kinnitust, et Mary Kross ei viibinud nimetatud ajal Stroomi ranna pargis.

Eelmise aasta novembris hakkas sotsiaalmeedias levima kulutulena teade, nagu oleksid  Tallinnas Stroomi rannas rünnanud ameeriklannast Mary Krossi kaks Eesti meest, kes loopisid naist kividega ja käskisid välismaalasel koju minna. Ühtlasi kirjutati teates, et ründajad kandsid EKRE sümboolikat.

Ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold selgitas, et kuigi süüdistatav pole kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, miks ta selliseid ütlusi politseile andis, siis prokuratuuri hinnangul on tõendatud valeütluste andmine. «Kõik kogutud tõendid viitavad, et ajal kui süüdistatav väitis, et teda Stroomi ranna juures pargis kividega visati, ei viibinud ta üldse selles piirkonnas,» selgitas ringkonnaprokurör Jaanhold.

Siiani on Mary Kross kinnitanud avalikkusele, et vaatamata tõendite puudumisele, selline rünnak siiski aset leidis. Mary Kross on abielus riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossiga.