Väino Rajangu: kas muudame tehtud otsuseid?

Tormijärgne hommik Kagu-Eestis. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kagu-Eesti on püüdnud toime tulla elektri suure katkestusega. Halvatud on ettevõtete töö ja kodune majapidamine. Kõlbmatuks muutunud toiduainete kogused on suured ja mõjutavad keskkonda negatiivses suunas.

Side tõrkus ja ollakse infopuuduses. Tootmine on kohati seiskunud ja kaasnevate kahjude suurust iseloomustame väga suurte arvudega. Olukorda on võrreldud suure kriisiõppusega, mis näitab, kui oluliselt meie igapäevane elu sõltub elektri olemasolust. Mis juhtub aga siis, kui terves riigis elekter puudub? Siis jäävad ilmselt kõige muu kõrval ka infot jagavad ajalehed ilmumata.

Äsjase elektrikatkestuse ajel juhin tähelepanu otsusele, mille otstarbekust tuleks tagajärgi arvestades analüüsida. Riigi otsustajad on leidnud, hoolimata teadlaste hoiatustest, et tuleb ühineda Euroopa elektrivõrgu sagedusruumiga. Selleks ühinemiseks on kavas rajada õhuliini ühendus Poolast Leedusse ja sealt Läti kaudu Eestisse. Meie oleksime selle ahela viimane lüli, ja kui pika õhuliini mingis lõigus midagi juhtub, siis viimane lüli on suurim kannataja. Lahtiseletatult tähendab see, et suureneb risk olla teatud olukorras kogu riigis ilma elektrita. Kui ehitada kaks õhuliini, on risk muidugi väiksem, kuid Kagu-Eesti juhtum näitas, et äralennanud katus lülitas tööst välja kaks liini korraga.