Raimond Kaljulaid: Venemaa 2024 ja Eesti

Raimond Kaljulaid. Foto: Konstantin Sednev

Milliseks võib kujuneda Venemaa eesootav presidendivahetus ja mida see Eestile tähendab, kirjutab riigikogu väliskomisjoni liige Raimond Kaljulaid.

Üks kõige olulisemaid küsimusi Venemaa valitsusringkondade jaoks on see, mis saab aastal 2024. Venemaa presidendi Vladimir Putini teine ametiaeg lõppeb ning kehtiv põhiseadus ei luba tal kandideerida kolmandaks ametiajaks. Vastust sellele küsimusele ei tea mitte keegi, ega saagi teada. Otsust ei ole tõenäoliselt langetatud isegi Kremli kõige kitsamas ringis.

Riigijuhtide vahetus võib olla keeruline küsimus ka demokraatlikes riikides, rääkimata siis Venemaast.

Briti peaminister Margaret Thatcher viivitas võimult lahkumisega, kuni tema enda erakond ja valitsuskabineti liikmed pidid teda selleks sundima. Watergate’i skandaali sattunud Ameerika Ühendriikide president Richard Nixon loobus presidendi ametist alles siis, kui sellest kinni hoida ei olnud enam võimalik.

Ka meil Eestis on praegu ametis peaminister, kellele tema konkurendid on ette heitnud võimu külge klammerdumist.

Venemaal on olukord muidugi hoopis keerulisem ja mitmekihilisem.

Vladimir Putin sai presidendiks pärast tema eelkäija Boriss Jeltsini ootamatut tagasiastumist aastatuhande vahetusel. Arvatavasti sundis Jeltsinit tagasi astuma tervis ning soov kindlustada enda ja oma perekonna majanduslik ja füüsiline julgeolek. Jeltsin lahkus ja ei võtnud pärast seda enam poliitikas sõna, erinevalt näiteks oma eelkäijast Mihhail Gorbatšovist, kes on jätkanud nii oma riigi kui maailmapoliitika kommenteerimist ka pärast ametist lahkumist.