/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
/nginx/o/2012/02/29/989522t1h40a6.jpg)
Valitsuse loenduskomisjon (VVLK) sai täna statistikaameti ülevaate 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistustöödest ning esitas kinnitamiseks loenduse programmi.
Nimekiri: selgusid 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tunnused (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 2010. aastast on statistikaamet vastavalt statistikaprogrammile teinud ettevalmistustöid registripõhisele loendusele üleminekuks aastal 2021. Kohtumisel andis statistikaamet VVLK-le ülevaate loenduse ettevalmistustöödest ja esitas kinnitamiseks loendusprogrammi ehk loendusega kogutavad andmed ehk tunnused.
Loendusprogramm koosneb kahest osast: Euroopa Liidu kohustuslikud isiku- ja eluruumitunnused ning Eesti tarbijate ja teadlaste vajadusest lähtuvad tunnused, sealhulgas mitu enesehinnangu tunnust.
«Eesti registritest saame Euroopa Liidu riikide jaoks kohustusliku loendusinfo isiku, perekonna ja eluruumide kohta kätte,» selgitas statistikaameti peadirektor Mart Mägi. «Sellele lisaks on Eesti tarbijate soovil võimalik registrite andmete põhjal esitada statistikat näiteks rahvuse, emakeele, sünnitatud laste arvu ja veel rea teiste tunnuste kohta, selgitas Mägi.
Loendustunnuste kinnitamise järel on ameti järgmine eesmärk tagada korraldatava loenduse kõrge kvaliteet.
Loendusel kasutab statistikaamet vähemalt 24 registri andmeid, koostöö nendega algas ligi kümme aastat tagasi.
Rahva ja eluruumide loendus on valitsuse kinnitatud statistikatöö, mille meetodi ja kasutatavad allikad valib rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt statistikaamet. Praegu toimub teine prooviloendus. Teise prooviloenduse tulemuste ja kvaliteedi põhjal otsustab statistikaamet tänavu aasta lõpus loendusmeetodi.
Loenduskomisjoni liikme, rahvastikuministri Riina Solmani sõnul peab rahvaloendus tagama kvaliteetsed andmed ka kõigi Eesti elanike eesti keele oskuse, usu ja tervisliku olukorra kohta.
«Kõrvutades nii teadlaste, huvigruppide kui ka statistikaameti poolt välja toodud seisukohti, kriitikat ja argumente, ei ole mul rahvastikuministrina täna seda kindlustunnet, et vaid registripõhine rahvaloendus tagab vajalike andmete saamise inimeste usu, eesti keele oskuse ja tervisliku olukorra osas, sest seni kogutud andmeid inimeste kohta registrites pole ja pole kindel, kas need on võimalik saada inimesi küsitlemata,» sõnas ta.
LOENDUSTUNNUSED
1. EL kohustuslikud isiku- ja eluruumitunnused
Alaline elukoht
Alaline elukoht aasta enne loendust
Sugu
Vanus
Seaduslik perekonnaseis
Sünniriik/-koht
Kodakondsus
Leibkonnaliikmete omavahelised seosed
Töökoha asukoht
Hetke hõiveseisund
Ametinimetus ISCO-08 Eesti 2018 versioon
Majandusharu
Tööalane staatus
Haridustase
Kas on kunagi välismaal elatud ja riiki saabumise aasta (1980 ja hiljem)
Leibkondade valduse staatus
Kogurahvastik
Paikkond
Leibkondlik staatus / Leibkondlik seis
Perekondlik staatus / Perekonnaseis
Tuumperekonna tüüp
Tuumperekonna suurus
Tavaleibkonna tüüp
Tavaleibkonna suurus
Elamistingimused
Elamispinna tüüp
Elamispinna asukoht
Tavaeluruumide valdusõigus
Omandi liik
Elanike arv
Kasulik põrandapind ja/või eluaseme tubade arv
Veevarustussüsteem
Tualettruum
Vannituba
Kütte tüüp
Eluruumid hoone tüübi järgi
Eluruumid ehitusaja järgi
Eluaseme asustustiheduse standard
2. Eesti tarbijate vajadusest lähtuvad tunnused
Rahvus
Emakeel
Sünnitatud laste arv
Esimese lapse sünnitamise iga
Paiknemise info küla tasandil
Teine elukoht
Teised sissetuleku allikad
Põlisuse näitajad
Teised elatusallikad
Võõrkeeled
Usuline kuuluvus
Tavaline nädala tööaeg
Tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus
Tervise teemal vastaja hinnang tegevuse piiratuse kohta