/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/30/12699988t1hb808.jpg)
Euroopa liberaalsete parteide ühenduse (ALDE) asepresident Annelou van Egmond selgitas Postimehele, miks on teised ALDEsse kuuluvad parteid mures oma liikme, Keskerakonna pärast.
Euroopa mõttekaaslaste hinnangul on Keskerakond kahepalgeline (31)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendusse kuuluvad erakonnad väljendasid juba juunikuus Zürichi kongressil muret Keskerakonna liberaalsete väärtuste kõikumise pärast. Toona otsustas nõukogu, et jälgib hoolega Eesti poliitilist olukorda – juunis oleks olnud liialt ennatlik teha põhjapanevaid järeldusi, sest uus valitsus oli ametis olnud vaid mõne nädala.
Septembris käisid Eestis ALDE asepresidendid Henrik Bach Mortensen ja Annelou van Egmond, kes kohtusid Keskerakonnast Jüri Ratase, Kadri Simsoni, Mihhail Korbi ja Tanel Kiigega. Kuna ka Reformierakond kuulub ALDEsse, siis kohtusid nad ka Reformierakonna juhi Kaja Kallase ja noorte ettevõtjatega.
«Viisime ennast kurssi Eesti lähiajalooga, praegu sotsiaalmeedias toimuvate ühiskondlike debattidega ja tutvusime ka koalitsioonileppega,» ütles van Egmond.
Murekohaks koalitsioon EKREga
«Meile on selge, et EKRE on parempoolne erakond, mis näiteks ei austa Eesti riigi seadusi, ajakirjandusvabadust ega ka kohtusüsteemi, kõikide eestlaste võrdsust, vähemuste abielu mõistet ega ka põhiseaduse aluspõhimõtteid,» rääkis van Egmond Postimehele.
Tema sõnul on mõistetav, et Keskerakond ei saa vastutada kõigi EKRE sõnavõttude eest. «Sellest hoolimata teeb see EKREst ebasobiva, kui mitte täiesti võimatu koalitsioonipartneri,» leiab van Egmond. Ja just see ongi tema sõnul ühenduse erakondade murekoht.
Keskerakond on selgitanud kõikidele Euroopa liberaalsetele erakondadele, kinnitanud mõlemal koosolekul ja viimati veel septembris asepresidentidele, et on teadlik EKRE parempoolsetest vaadetest, kuid kinnitas, et valitsuses tehakse otsuseid üksmeelel, nii et EKRE-l pole võimalik ainuisikuliselt oma agendat läbi viia.
«Keskerakond väidab ka seda, et iga kord, kui EKRE proovib rakendada oma illiberaalset poliitikat või otsuseid, siis võtab Keskerakond sõna ja mõistab selle hukka,» rääkis ALDE asepresident van Egmond. Ta tõi näiteks olukorra, kuidas rahandusminister Martin Helme ja siseminister Mart Helme soovisid suvel vallandada politsei- ja piirivalveameti peadirektorit Elmar Vaherit. Van Egmondi sõnul nägi ALDE toona, et peaminister Ratas mõistis hukka sellise käitumise. «Kahjuks me pole näinud sellist hukkamõistu peaprokuröri puhul, ei ole näinud ka seda, et Keskerakond seisaks vaba ajakirjanduse eest ega näinud seda ka siis, kui EKRE poliitikud ründasid teadlasi,» tõdes ta.
ALDE: Eesti valitsus astus sammu tagasi
Eelmisel reedel arutasid ALDE erakonnad kohtumisel Ateenas ka rahvahääletuse teemat, mis on Eesti valitsuse koalitsioonikokkuleppesse kirjutatud. See ütleb: «Viime läbi muu riigielu küsimusena rahvahääletuse ettepaneku kohta täiendada põhiseadust, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Antud riigielu küsimuse hääletuse viime läbi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ajal.»
«ALDEs ei ole ühtegi erakonda, kes ei arvaks, et see, kui liberaalsed väärtused muudetakse küsitavaks, on samm tagasi,» lausus van Egmond ja lisas, et see on ALDE-le vastuvõtmatu. Tema hinnangul algatab see ühiskonnas vaid mürgise debati, samal ajal kui fookuses peaks olema kohalik poliitika.
Annelou van Egmond jätkas, et ALDE-le ei meeldi ka see, kuidas Keskerakond räägib liberaalsetele erakondadele üht, kuid Eesti meediaväljaannetele teist. Ateena kohtumisel oli jutuks, et isegi kui see referendum peaks toimuma, siis Keskerakond räägib kodanikele võrdsuse põhimõttest, kus abiellumise puhul pole määravaks sugu.
«ALDE president Hans van Baalen küsis Keskerakonna peasekretärilt Mihhail Korbilt, kas nad on valmis võitlema nende liberaalsete väärtuste eest kampaaniaga enne referendumit. Korb kinnitas seda ALDE presidendile, aga kohe, kui ta saalist välja astus, rääkis ta Eesti meediaväljaannetele vastupidist juttu,» tõdes ühenduse asepresident.
Eelmisel reedel lausus Korb Postimehele, et ta esines lühikese kõnega ja talle küsimusi ei esitatud. «Kuna Keskerakond ei ole abielu mõiste muutmist põhiseaduses arutanud, puudub meil selles küsimuses ka seisukoht,» ütles Korb siis.
ALDE liikmed on mures Keskerakonna sõnavõttude pärast, milles neil puudub seisukoht abielu küsimuses – see on van Egmondi sõnul põhjus muretsemiseks, sest liberaalsetes põhimõtetes on tähtsad nii vabadus kui ka võrdsus. Annelou van Egmond selgitas, et liberaalne vaade abielule on selline, et tegemist on ühendusega kahe inimese vahel, kes armastavad ja austavad teineteist, kes soovivad jagada ühist elu ja vastutada teineteise eest ning kes tahavad registreerida oma suhte.
Van Egmond kinnitas, et ALDEsse kuuluvad erakonnad on palunud juhtkonnal jälgida Eesti poliitilist olukorda ja ootavad järgmisel nõukogul selle kohta raportit.