Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kodumaja ümber kootud aed sisaldab 2,7 kilomeetrit nööri (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
20meetrise aia kudumiseks kulus Kairi Hindriksil kaks nädalat.
20meetrise aia kudumiseks kulus Kairi Hindriksil kaks nädalat. Foto: Kristina Traks

Viljandimaal Vastemõisa külas asuva Pali talu juures köidab silma väga eriline piirdeaed – pole see ei lattidest ega võrgust, vaid hoopis nöörist kootud. Aia autor on talu käsitööhuviline perenaine Kairi Hindriks.

Kairi ütles, et aiakudumise mõte küpses tal peas mitu aastat. Internetis teiste käsitööliste väljapandud töid vaadates avastas ta korraga, et keegi oli Norras krundi ümber pitsilise aia meisterdanud. Nüüd võttis ka Kairi asja ette. Kuna mingit aiakudumisõpetust pole muidugi olemas, tegutses ta puhtalt katse ja eksituse meetodil. Ta proovis enne lõpliku variandi väljavalimist mitut mustrit, värvi ja materjali. Õige materjali valik oligi üks keerulisemaid asju. „Proovisin aeda teha mustast nöörist, kuid tulemus oli selline, et sisuliselt polnud mustrit üldse näha,” kõneles ta.

Lõpuks valis materjaliks välja mitteveniva oranži nööri. Millise täpselt, seda Kairi parem ei ütle, sest kui keegi tahab ise sarnast tööd ette võtta, las leiutab materjali ise. Vardad meisterdas naine laste rehavartest ja aia mustriks valis pajulehekirja, mida tavaliselt kasutatakse Haapsalu sallides. Muide, neid viimaseid on Kairi elu jooksul üksjagu teinud ja ta on nii osav pitsikuduja, et ei vaja kudumiseks silma ette mustrit, vaid teeb selle ära kasvõi pildi või teise eseme järgi. „Üldiselt on probleem suur, kui pitsimuster sassi läheb ja sa selle palju hiljem avastad. Ega muud parandamisvõimalust ei ole, kui asi tuleb vussi läinud kohani üles harutada. Et seekord nii ei juhtuks, jälgisin mustrit täht-tähelt, mitte ei kudunud peast,” selgitab ta.

Märksõnad

Tagasi üles