Marek Vink: lõputu ravispiraal

Hammaste tervis. Foto: Marko Saarm / Sakala

Vildakas on rahastada hammaste tervise säilitamise asemel nende remontimist, kirjutab Eesti Hambaarstide Liidu president Marek Vink.

Nüüdseks, kui möödunud on pea kaks aastat täiskasvanutele hambaravihüvitise kehtestamisest, on selge, et praegune hüvitiste süsteem ei toimi ega paku võimalust kõikidel inimestel saada parimat hambaraviteenust.

Alates 2017. aasta keskelt kehtima hakanud hambaravihüvitise süsteem pidi 40-eurose hüvitisega võimaldama kõigile täiskasvanutele esmavajaliku hambaraviteenuse, kuid jätkuvalt ei ole suur osa hambaraviasutusi haigekassaga vastavaid lepinguid sõlminud.

Probleemid hambaravihüvitise rakendamisel ei ole teadmata ka valitsuskoalitsioonile, kelle leppes ja tööplaanis on sõnastatud eesmärk, millega vaadatakse üle hambaravihüvitise kord ning muudetakse hüvitis patsiendiga kaasaskäivaks – sealjuures pöörates erilist tähelepanu profülaktikale ja noorte hambaravile.

Paraku on ametkondlik kaasamisprotsess taas kord piirdunud hambaarstide liidu ekspertide pelgalt ära kuulamisega, mille tulemusel on tõenäoline, et sisuliselt jätkatakse plaanimajanduse põhimõtetele allutatud süsteemiga ja tekitatakse pöördumatud struktuursed probleemid Eesti suurimale ja konkurentsivõimelisimale eriarstivaldkonnale.

Milles siis on probleem?

Esiteks, praeguse seadusega on loodud täiskasvanute hambaravihüvitise süsteem, mis peaks olema kõigile ligipääsetav, kuid faktiliselt ei saa enamik patsientidest hüvitist kasutada. Pooled teenuseosutajatest, kes teenindavad enam kui kahte kolmandikku patsientidest, ei ole nõus hüvitise vahendamiseks vajalikke lepinguid etteantud tingimustel haigekassaga sõlmima. See on tekitanud aga olukorra, kus inimene peab hüvitise saamiseks hambaarsti vahetama.