/nginx/o/2010/04/22/353541t1he22f.jpg)
Kuigi Eesti riigiasutused lähevad lähiaastatel üle ühisele majandusarvestuse infosüsteemile, mille abil saab näiteks jälgida asutuste oste, pole praegu plaanis neid nimekirju täiesti avalikuks muuta.
Eesti ministeeriumid ostude nimekirju avalikuks ei muuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreekas tekitas möödunud nädalal pahameelt kultuuriministri Pavlos Yeroulanosi nutitelefoni iPhone 4S ost, sest mees kandis selle ministeeriumi kuludesse, vahendas Talouselämä.
Alates oktoobrist peavad Kreeka ministeeriumid avalikustama enda poolt soetatud varad spetsiaalsel veebiküljel.
Eesti rahandusministeeriumi riigiarvestuse osakonna juhataja Juta Maar ütles Postimehele, et ka Eestis on varade arvele võtmise kohta reeglid olemas.
Riigiraamatupidamises tuleb võtta põhivarana arvele kõik varad, mis maksavad vähemalt 2000 eurot ja mille kasutusiga on üle ühe aasta.
2000 eurost väiksema kasutusega ja/või maksumusega varad kajastatakse kasutuselevõtmisel kuludes (nimetatakse väheväärtuslikuks varaks).
«Tavaliselt peetakse sellise vara kohta eraldi arvestust, kuid selle piiriks oleva hinna määravad valitsemisalad ise,» sõnas Maar.
Raamatupidamisarvestusi auditeerivad sise- ja välisaudiitorid.
Maar tõstis aga esile, et tugiteenuste ühendamise projekti käigus on kavas viia kõik riigiasutused üle ühise tarkvara SAP kasutamisele. Selle tulemusena kajastuvad kõik varad SAPis ja sealt on võimalik teha väljavõtteid, kui palju on põhivara või väheväärtusliku vara objekte.
Praegu kasutavad SAPi 249st riigiasutusest 113 ja nende kohta on võimalik kohe teada saada, kas ja kui palju on arvel mobiiltelefone, mis nad maksid ja kes neid kasutab jms.
2014. aasta lõpuks peaksid kõik riigiasutused kasutama SAPi.
Samas pole riigil plaani avada SAPi kõigile soovijatele, sest tegemist on eelkõige töövahendiga, mis on tavakasutaja jaoks keerukas.
Samas on osa selle põhjal koostatud raamatupidamise põhiaruanded (bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne) ja mõned lisad saldoandmike infosüsteemi kaudu avalikkusele nähtavad.