POSTIMEHE REPORTAAŽ. Töökäte puuduses Tüüringi liidumaa Merkelit ei usalda

Kuigi Alternatiiv Saksamaale (AfD) saavutas pühapäevastel Tüüringi maapäeva valimistel teise koha, võib erakonda ja selle Tüüringi liidumaa esinumbrit Björn Höcket siiski pidada omamoodi valimiste võitjaks, sest nende häältesaak kasvas eelmiste valimistega võrreldes rekordilised 13,4 protsenti. Foto: Filip Singer/Epa/Scanpix

Liidukantsler Angela Merkeli kodupartei Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) pidi pühapäeval riigi idaosas toimunud kohalikel valimistel võtma vastu ränga kaotuse. Nimelt tegi CDU Tüüringi liidumaa maapäeva ehk kohaliku parlamendi valimistel ajaloo kõige kehvema tulemuse. Kui 1990. aastatel toetas erakonda kohati lausa 51 protsenti valijatest, siis eile eelistas neid vaid 22,5 protsenti hääletanutest.

Osa hääletest kaotati valimistel võidu võtnud Vasakparteile (Die Linke), mis on teinud Tüüringis ajalugu. 2014. aasta maapäeva valimiste järel sai partei esikandidaadist Bodo Ramelowist esimene Vasakparteisse kuuluv liidumaa peaminister kogu Saksamaal ja pühapäevaste valimiste järel, kus erakonda toetas 29,5 protsenti valijatest, loodab ta ametis jätkata.

Esimene Vasakpartei ridadest peaminister

Bodo Ramelowist sai 2014. aasta Tüüringi Landtagi valimiste järel kogu Saksamaa esimene Vasakparteisse kuuluv liidumaa peaminister. See oli tähendusrikas mitmes mõttes. Esiteks oli see Saksamaa taasühinemise järel esimene kord, kui kristlikud demokraadid (CDU) Tüüringis opositsiooni jäid.

Samuti moodustati esimest korda kogu riigis Vasakpartei, roheliste ja sotsiaaldemokraatide (SPD) valitsus. Lisaks sellisele erakondade kombinatsioonile oli tollal üsna tavapäratu ka asjaolu, et koalitsioon moodustati kolmest parteist. See aga näitab üldisemat trendi Saksamaal, kus varem piisas enamusvalitsuse moodustamiseks alati kahest, vahel isegi vaid ühest parteist, ent kus nüüd on kahel parteil üha raske valitsemiseks vajalikku enamust kokku saada.

Kuigi Vasakparteil on Saksa ühiskonnas kohati negatiivne kuvand, sest neid peetakse mingil määral endise Ida-Saksamaa sotsialistliku valitsuspartei järeltulijaks, on Ramelow viie valitsemisaastaga suutnud tagada erakonna jätkuva populaarsuse Tüüringis.

«Kes oleks viie aasta eest osanud arvata, et peaministril on lootus saada tagasi ametisse valitud,» tõdes hiljuti Saksa avalik-õiguslik telekanal ZDF, viidates, et Vasakpartei juhtimisel loodud koalitsiooni peeti 2014. aastal eksperdimendiks, mis pidanuks põruma.

Ramelow on ekspertide hinnangul juhtinud liidumaad rahulikul viisil ja eristunud sellega paljudest teistest Vasakpartei poliitikutest, kes pigem on tuntud oma käremeelsuse poolest.

Jena ülikooli politoloogi Marion Reiseri sõnul on Ramelow kujunenud üheks armastatuimaks liidumaa peaministriks kogu riigis. «Temaga on rahul üsna suur hulk inimesi ja teda armastatakse. Seejuures ei poolda teda mitte üksnes traditsiooniliselt Vasakparteid valivad inimesed, kuid ka paljud teised,» sõnas Reiser.