/nginx/o/2019/10/27/12691729t1hae8e.jpg)
Kui Tartus Raadi rehvihunnikud mõne hooletu või kuritahtliku tegelase tõttu süttiks, jääb loota, et tuul ei puhu Annelinna poole, kirjutab Lõuna päästekeskuse ja Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni juht Margo Klaos Leedu tehasepõlengu näitel.
Tellijale
Margo Klaos: Leedu rehvipõleng annab aimu ohust Tartus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kolmapäeva, 16. oktoobri öösel süttis Leedus 55 000 elanikuga Alytuse linnas vanarehvide ümbertöötamise tehas, evakueeriti äärmiselt mürgise suitsu eest saja patsiendiga haigla, suleti koole ja ettevõtteid ning inimesed jäid autodega pikaks ajaks liiklusummikutesse. Elanikud pidid oma tervise kaitseks kasutama respiraatoreid. Suitsulõhn häiris isegi üle 50 kilomeetri kaugusel asuvate asulate elanikke. Rehvijäätmed jäid hoone kokkuvarisenud betoonkonstruktsioonide alla hõõguma ja põlengut pole seetõttu tõenäoliselt siiani lõplikult kustutada suudetud. Tulekahju tõi kaasa Leedu iseseisvusaja suurima keskkonnakatastroofi. Saastumise tagajärjel ei saa piirkonnas enam aastaid tervise seisukohast turvalisi põllumajandustooteid kasvatada ning kustutusveega pinnasesse imbunud ained mürgitavad joogivett.
Halvima stsenaariumi korral võib sama saatus tabada ka tartlasi.
Esimese hoiatuse saime juba 2013. aasta juunikuus, kui Raadi lennuväljal, praeguse Eesti Rahva Muuseumi vahetus läheduses põles mõnesajatonnine rehvi- ja prügihunnik, mille kustutamine kestis kümme tundi ja läks maksma umbes 10 000 eurot.