Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild

Droonifoto Pärnu Jahtklubist suvel 2019. Kõik kaikohad on täis. Foto: Tiit Aunaste/Pärnu Jahtklubi

Tänavu lisandus Pärnu 145-kohalisse jahisadamasse kümme uut purjekat, nõudlus kaikohtade järele ületab võimalusi juba praegu ja seis läheb hullemaks – Pärnu hobilaevastik võib 10 aastaga kasvada 1000 jahini. Võrdluseks: Pärnuga rahvaarvult võrreldava Rauma linna Suvitie Merijakomo jahisadamas on 2000 paadikohta. Kokku on Raumas kaheksa jahisadamat.

Kui sadam peab majutama Muhu Väina või mõne teise regati osalejaid, tuleb neile ruumi tegemiseks hakata väiksemaid paate ümber paigutama. «Oleme lisakohti tekitanud ujuvmoodulite lisamisega, kuid veel pikemad kaid ei mahu sadamasse ära ega ole turvalised. Pärnu hobilaevastiku kasv tuhande jahini on 10–15 aasta jooksul täiesti reaalne, peame sellele täna mõtlema,» rõhutas Pärnu jahtklubi kommodoor Väino Hallikmägi.

Jahtklubi on täis, paate tuleb juurde

Pärnu Jahtklubi haldab Pärnu jõe vasakkaldal 490-meetrist lõiku, kus on neli ujuvkaid. Hallikmägi selgitas, et kui kogu kailiin korda teha, saab lisada ühe ujuvkai kuni 24 jahile ning siis on võimalused ammendunud. Sadamas seisavad aga ka politsei, merepääste, veeteede ameti ja teiste asutuste alused, riigilaevastik vajab kuni kümmet kaikohta. Peale selle kasutavad jahisadamat kogu Lõuna-Eesti purjetamishuvilised. Pärnus on paaditankla, päevateekonna kaugusel leidub merematkajale põnevaid sadamakohti: Kihnu, Kuiviži ja Varbla. Kaugel pole Muhu, Kuressaare, Ruhnu ja Riia.