Väliskaubanduse ja IT-ministri kohalt valetamise pärast tagasi astunud Kert Kingo (EKRE) väitis sotsiaalmeedias, et kui ta oleks riigikogu infotunnis avaldanud Jakko Väli töölepinguga seotud asjaolusid, oleks ta justkui sellega rikkunud seadust. Sisuliselt hämas Kingo jälle, sest andmekaitseinspektsioon (AKI) lükkab selle väite ümber.
AKI: igasugune riigiasutuse tööleping on avalik (20)
AKI sõnul on küsimus eelkõige selles, et mis on avalik teave ja mis on juurdepääsupiiranguga teave ning kas tööleping on avalik teave või mitte.
Inspektsiooni sõnul peab avaliku teabe seadus avalikuks teabeks mistahes viisil ja teabekandjal olevat ja dokumenteeritud infot, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites.
AKI selgitas, et kui asutuselt küsitakse välja tööleping, siis see on avalik teave, sest see on tekkinud riigiasutuste tegevuste tagajärjel oma ülesannete täitmisel.
«Avalikule teabele saab kehtestada juurdepääsupiirangut tulenevalt avaliku teabe seadusest või eriseadustest. Avalikku teenistusse astuja nimi ei ole juurdepääsupiiranguga info, küll aga on juurdepääsupiiranguga info töötaja kodune aadress, telefoninumber vms,» kommenteeris andmekaitseinspektsioon.
Esmaspäeval ütles Kingo riigikogus saadikute küsimustele vastates, et pole endise Tallinna Televisiooni saatejuhi Jakko Väliga tema nõunikuks saamise teemal kohtunud ega rääkinud.
«Mina ei ole temaga kohtunud, ütlen kohe otse välja!» kinnitas Kingo, lisades, et ta pole Väliga ka rääkinud ministri nõunikuks saamise teemal. «Mina ei ole kohtunud temaga. Väga julgelt võin seda öelda. Me ei ole kohtunud, me ei ole rääkinud sel teemal,» valetas Kingo riigikogus parlamendisaadikute küsimustele vastates.
Kolmapäeva õhtul ütles aga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et Kingo oli vastupidiselt väidetule teinud ministeeriumile ettepaneku Väliga töölepingu sõlmimiseks ning see leping oli ka sõlmitud.
Mõned tunnid hiljem teatas EKRE, et Kingo esitas lahkumisavalduse. «Kujunenud olukorras ei pea ma võimalikuks ministrina jätkata,» ütles Kingo.