Riik parandab lõpuks «ekslike kodanike» vea

Alli Rutto passiprobleem saab eelnõuga lahenduse, aga paljude abhaaslaste mure mitte. Foto: Birgit Püve

Nagu eelnõu seletuskiri ütleb, «vähendab seadusetäiendus ühiskonnas sotsiaalseid pingeid». Eelnõu peategelased soovinuks aga näha laiemat ja sisulisemat lahendust. Kas see tuleb, pole teada.

Siseministeeriumi plaanitud seadusemuudatused klaarivad viimaks riigi enda tekitatud õigusliku segaduse, millega jäid hammasrataste vahele «ekslikeks kodanikeks» tunnistatud Abhaasia eestlased.

Pika vinnaga probleemi võib kokku võtta nii: riik on optantide järglasi määratlenud sünnijärgsete Eesti kodanikena, kuid muutis vahepeal halduspraktikat, misjärel öeldi neile inimestele, et neile sünnijärgse kodakondsuse andmine oli üks suur viga. Riigi enda tehtud eksitus tuli ilmsiks mulluse riigikohtu otsusega, milles kohus leidis, et enne Eesti Vabariigi loomist siit rännanud eestlased ei olnud Eesti kodanikud, kui nad ei kolinud siia tagasi. Niisiis juhtuski, et kui Abhaasias elav eestlanna Alli Rutto läks mullu suvel politsei- ja piirivalveametisse (PPA) passi pikendama, selgus talle ootamatult, et riik on ta kodanikuks lugenud eksikombel.