Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Ülim karistus on mitte suuta unustada (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viinis esietendunud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastus «Meister ja Margarita» võeti vastu tugeva aplausiga.
Viinis esietendunud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastus «Meister ja Margarita» võeti vastu tugeva aplausiga. Foto: Heili Sibrits

Burgtheater on Wikipedia andmetel kõige olulisem saksakeelne teater maailmas. Seda väidet kinnitavad ka saksa teatriruumi tundvad inimesed, seega on 17. oktoober Eesti teatriloos ülimalt oluline kuupäev – Viinis asuvas Austria rahvusteatris, täpsemalt Akademietheateri-nimelises teatrimajas (Burgtheateri üks neljast mängupaigast) esietendus Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus «Meister ja Margarita».

Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo soovivad Viinis tehtud lavastusega panna inimese mõtlema, kui palju me suudame tegelikult oma elus inimesena areneda ja õppida; kui suureks me oma südames saame muutuda. 

Miks nad võtsid ette Bulgakovi «Meister ja Margarita» ja mida see romaan ning lavastus neile endile tähendab, seda uuris Semperilt ja Ojasoolt Heili Sibrits. 

Tagasi üles