Haridusministeerium lubab arutada ka alushariduse ekspertide lasteaia õppekava

Tallinna Tammetõru lasteaed. Foto on illustratiivne! Foto: Eero Vabamägi

Alushariduse eksperte ärritanud tagurlik lasteaia riikliku õppekava tööversiooni loojad kohtusid teisipäeva õhtul esimest korda lasteaednike ja erialaliitudega. Ühisosa leiti vähe, kuid ministeerium andis lootust, et ettepanekuid võetakse arvesse. Eile õhtul ilmuski ministeeriumi lehele ka alushariduse ekspertide loodud õppekava versioon.

Alushariduse ekspertidele on tekitanud pahameelt haridus- ja teadusministeeriumi uus lasteaia riikliku õppekava tööversioon, mis ei ole arvestanud ei senise õppekava ega ka alushariduse ekspertide ettepanekutega. Lasteaednike hinnangul on dokument liialt täiskasvanukeskne ning oma ette dikteeriva käsitlusega suisa nõukaaegne. Teisipäeva õhtul kogunesidki poolsada asjaosalist ümarlauale, et lasteaia riikliku õppekava ümber tekkinud segadust arutada.

See oli esimene kord, kui lasteaia riikliku õppekava kallal töötanud kahe erineva töörühma liikmed silmast silma kohtusid. Soojaks ei saa seda kohtumist mitte ühesti otsast nimetada. Praegu esitatud versiooni ehk teise töörühma liikmete ettekannete ajal oli saalist kuulda ohkeid ja ärritunud sosinat. Esimese töörühma ehk alushariduse ekspertide liikmete ettekannete ajal läksid teise töörühma liikmed ühel hetkel endast niivõrd välja, et pakkisid asjad ja olid valmis protesti märgiks lahkuma.

Kolm tundi kestnud emotsionaalse arutelu detailidega ei ole mõistlik lugejat koormata. Selge on aga, et töörühmadel on alushariduse õpikäsitlusest kardinaalselt erinev arusaam.

Lihtsustatult öeldes, kui alushariduse eksperdid seisavad lapsest lähtuva hariduse, õpetaja autonoomia ja kaasaegse õpikäsitluse eest, siis sisueksperdid leiavad, et rangemalt piiritletud õppesisu peaks kõigil lasteaedadel olema ühine ning täiskasvanu peaks last rohkem suunama.

Lisaks erinevale õpikäsitlusele häirib alushariduse eksperte, et uue töörühma kokku kutsumine ja uue õppekava versiooni loomine pole olnud kuigi läbipaistev protsess.

Eile väitis ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps (KE), et dokument, millele ta ise on sissejuhatuse kirjutanud, pole ministri tasandile jõudnudki.

«Nii nagu mina ministrina olen seda mõistnud, on siin erinevad töörühmad, erinevad tööversioonid. Ükski tööversioon ei ole jõudnud ministri tasandile. Ei käskkirja, ei määruse ega ka Vabariigi Valitsuse otsuse tasandile,» ütles Reps uudisteportaalile ERR.

Sellised väited jätavad mulje, justkui poleks minister olnud isegi mitte teadlik, et tema alluvuses olev ministeerium on need mõlemad rühmad kokku kutsunud ja erinevad tööversioonid loonud.

Sarnane segadus juba olnud

Sarnane segadus kahe õppekavaga leidis aset ka 2005. aastal, mil Mailis Reps oli samuti haridusminister. Toona oli juba viis aastat töötanud põhi- ja gümnaasiumihariduse riikliku õppekava kallal ekspertide töörühm, mida juhtis Tartu Ülikooli õppekavade arenduskeskus. Paralleelselt tellis riik aga õppekava koostamise ka alternatiivselt töörühmalt.

Justnagu praeguse lasteaia õppekava puhul, heitsid õpetajad ka 14 aastat tagasi alternatiivse töörühma loodud õppekava versioonile ette, et tegemist on liiga konservatiivse ja reguleeritud hariduskäsitlusega, mis piirab õpetaja autonoomiat.

Lisaks sarnasele sisule võib seoseid leida ka hiljem kokku pandud töörühmade juhi samas isikus. Toona kirjutas Postimees, et alternatiivset töörühma juhtis haridusminister Mailis Repsi nõunikule Urve Läänemetsa juhitud aktsiaselts AS Bit. Kuigi ministeeriumi käskkirjaga ei olnud ametlikult Läänemets töörühma liige, kirjutas lisaks Postimehele ka Eesti Päevaleht toona, et õppekava sisu tegelikuks autoriks oli Läänemets. 

Praeguse lasteaia riikliku õppekava tööversiooni loonud töörühma juhiks on õppekavateoreetik Urve Läänemets nüüd ka ametlikult. Tõsi küll, praegu ei ole ta enam ministeeriumi nõunik.

14 aastat tagasi otsustati kahe töögrupi lahkhelide ja avaliku arutelu tulemusena õppekava kokkupanek edasi lükata. Nüüd tagasi vaadates usub toonast Tartu Ülikooli õppekavad arenduskeskust juhtinud praegune koolidirektor Ain Tõnisson, et piduri tõmbamine oli mõistlik samm.

«Võeti aeg maha ja suuremad muutused õppekavas toimusid hoopis 2010–2011. aastal,» sõnas ta ja lisas, et kokkuvõttes sai õppekava parem, sest arutelu ideede üle aitab õppekava paremaks teha, seevastu võitlus töörühmade vahel mõjub õppekavale halvasti.

Tõnissoni hinnangul tuleks ka praeguse lasteaia õppekava koostamisel hoida rahulikku joont, sest Eesti ühiskond pole nii noor, et hariduses suuri muudatusi kiirkorras vaja teha oleks.

Ministeerium veel ei otsusta

Seda, et praegune alushariduse eksperte ärritanud versioon sellisel kujul töösse ei pruugi minna, kinnitas ümarlaual ka ministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts. Tema sõnul on hetkel tegemist ideekavandi, mitte seaduse eelnõuga ning selle eesmärk oligi arutelu tekitada.

«Diskussioon on osutunud kordi suuremaks ja jõulisemaks, kui oleks osanud arvata,» tõdes ta siiski lisas, et tekkinud arutelu, isegi kui see on kujunenud teravaks ja keeruliseks, on positiivne.

Vinter-Nemvaltsi sõnul tuleb ka esimese töörühma koostatud õppekava uuesti ministeeriumi lauale arutluseks. Selle tunnistuseks ilmuski kolmapäeva õhtul ministeeriumi lehele lisaks teise töörühma koostatud õppekava tööversioonile ka alusharidusekspertide õppekava. Järgmine samm ongi nüüd kuni 18. novembrini mõlema töörühma loodud õppekavade tööversioonidele tagasiside ja muudatusettepanekute kogunemine.

«Kui ettepanekud jõuavad ministeeriumisse, siis need analüüsitakse läbi, kutsutakse kokku mõlemad töörühmad ja tehakse ühiselt see plaan, kuidas ettepanekutega edasi minna,» rääkis Vinter-Nemvalt ümarlaual.

Ministeerium ei taha tema sõnul praegu otsustada, millise töörühma õppekavaga praegu edasi minna või kas tuleks hoopis luua kolmas versioon.

«Tahaks jätta selle otsuse diskussiooni tulemuseks,» lisas ta.