Edward Lucas: järeltõuked Süüriast USA liitlastele Euroopas

Edward Lucas Foto: Albert Truuväärt

Venemaa naasmisel maailma geopoliitilisele areenile on tõsised järelmid ka USA liitlastele Euroopas, kirjutab Briti ajakirjanik Edward Lucas.

Võidurõõm USA Süüria-poliitika rususid vaatlevate Moskva kommentaatorite hääles on ilmne. «Putin sai lotovõidu!» kirjutas Mihhail Rostovski Moskovskii Komsomoletsis. Teised nimetasid Süüria kurdidest liitlaste hülgamist USA suurimaks häbiplekiks alates Vietnami sõjast. Türgis on vohamas antiamerikanism. Ameerika prestiiž ja usaldusväärsus on kokku varisemas. Liitlassuhted on narmendamas.

President Donald Trumpi kodukootud sõnakasutus kirjas oma Türgi ametivennale Recep Tayyip Erdoğanile sai pilgete osaliseks. Sama käib asepresident Mike Pence’i peaaegu viljatu visiidi kohta Ankarasse, mis on teravas kontrastis Türgi liidri ja Vladimir Putini triumfaalse tippkohtumisega teisipäeval Sotšis.

Asi pole ainult selles, et härra Putini sekkumine Süürias paistab nüüd geniaalse strateegi käiguna. Kaugel sellest, et takerduda vankuva diktaatori kaitseks peetava võidulootuseta sõja sohu, on Venemaast saamas nüüd Lähis-Idas vahekohtunik: roll, millest ta oli Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud 20 aasta jooksul sisuliselt loobunud. Venemaa on teinud tagasituleku ka Aafrikas. Enne Erdoğani võõrustamist tervitab härra Putin samuti Sotšis peetaval tippkohtumisel 35 Aafrika riigi liidreid.

Sellisel maailma geopoliitilisele areenile naasmisel on tõsised järelmid ka USA liitlastele Euroopas. Venemaa saab nüüd pakkuda teeneid ja nõuda vastuteeneid. USA-l ja selle liitlastel on aeg-ajalt vaja asju maailma paikades, kus Venemaal on mõju. Mis juhtub siis, kui Kreml nõustub aitama vastutasuks millegi eest Euroopas?