Taavi Pae: maanteeameti emakeeleaasta

Taavi Pae. Foto: Sille Annuk

Kultuuriloolisi paiku tähistavatest nn pruunidest viitadest Eesti maanteede ääres ja võitlusest õ-hääliku piiri märgistamisel kirjutab Tartu Ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae.

On eesti keele aasta ja põhjust rääkida nii ajaloolisest murdekeelest kui ka tänapäeva eesti keele olukorrast. Kuigi sajanditagune murdekeel on paljuski taandunud, esineb meil palju piirkondlikke erisusi, mis reedavad tänaseni inimese päritolu. Üks tuntumaid neist on saarlaste keeles puuduv õ-häälik. Seda Otto Wilhelm Masingu välja mõeldud tähemärki hääldab suur hulk saarlasi teistmoodi kui mandriinimesed. Suurele osale saarlastest on teada ka asjaolu, et mitte kogu saarerahvas pole «hädas» õ hääldamisega.

Ajakirjas Akadeemia ilmus 1997. aastal üks väga sümpaatse pealkirjaga artikkel – «Minu ema keel». Artikli autor on Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, akadeemik ning kirjanik Juhan Peegel. Selles imearmsas loos mainib Peegel, et õ-hääliku vahepiiri tuleks markeerida ka maastikul: «Olen naljatamisi öelnud, et see (õ ja ö piir) läheb läbi minu sünnitalu karjamaa […] see piir tuleks korralikult maastikul ära tähistada […] Võiks teha piirikomisjonid, pidada läbirääkimisi, seada sisse vastavad keeleviisad […].»

Juhan Peegli ema oli pärit Reina külast Türna talust ja õ-d ei kõnelenud. Samas ta isa oli pärit Muhust ja valdas õ-d, andes selle oskuse edasi ka oma lastele. Umbes samal ajal, kui noor Juhan pidas veel karjapoisiametit, valmistas Hiiumaa juurtega Theodor Kaljo ette oma magistritööd. 1928. aasta suvel kogus ta andmeid häälikumuutuse kohta, avaldades selleteemalise artikli ajakirjas Eesti Keel. Kuigi magistritöö jäi natuke venima, jõudis ta samal teemal teaduskraadini 1934. aastal. Theodor Kaljo tööde juurde kuulub kaart, kus külade ja talude tasemel on selgitatud õ-hääliku vahepiir. Reina küla ongi tal märgitud segaalal paiknevaks asulaks. Just Reina küla oleks seetõttu sobiv koht markeerimaks häälikulist vahepiiri, sest lisaks Juhan Peegli sünnikodule said sealsest mõisast alguse ka Theodor Kaljo murderännakud. Nimelt kuulus Reina mõisasüda Kaljo onule, kes oli selle saanud teenete eest Vabadussõjas.