Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Alexandre Lourenco: tulevikuhaigla on enam kui akuutravi osutaja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alexandre Lourenco.
Alexandre Lourenco. Foto: Erakogu

Tervishoid on üks põnevamaim ja innovaatilisim majandusharu 21. sajandil. Ja vaieldamatult on haiglad kõige keerukamad ja mitmekülgsemad organisatsioonid.

Siiski saab üha selgemaks, et on viimane aeg ümber mõtestada, mis on haigla ning milline on tema roll tervisesüsteemis. Hakkame mõistma, et valdkonna ees seisvad probleemid – demograafilised muutused, tehnoloogia kiire areng, kliendi profiili ja ootuste muutumine ning kasvavad kulud – vajavad teistmoodi ja uudseid lahendusi.

Haiglad, mis on alati olnud tervishoiu toiduahela tipus, ei saa enam eirata, et keskkond muutub. Kuna haiglareform on poliitiliselt riskantne ettevõtmine, on otsusetegijatel enamasti kiusatus tegeleda teiste, pisemate probleemidega ning mitte torkida toiduahela tipus olevat lõvi.

Selle tagajärjel on haiglad viimaste aastakümnete jooksul aina vähem pööranud tähelepanu inimeste tegelikele vajadustele. Selle asemel on nad keskendunud kallite tehnoloogiate kasutuselevõtule, sisemise efektiivse saavutamisele ja majandusliku jätkusuutlikkuse hoidmisele. Kuigi haiglatest on saanud tipptasemel organisatsioonid, on nad kõige selle juures muutunud ka enesekesksemaks, elanikkonna tervise parandamine on neile pigem teisejärguline, mitte osa missioonist.

Haiglad kui organisatsioonid ning neis toimuvad sisemised protsessid ja töövood on endiselt sageli nagu 50 aastat tagasi. Samuti on tervishoiuteenused tihti korraldatud niimoodi, et need pole ohutud ning on suur ravivigade risk.

Tagasi üles