/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2015/01/28/3713993t1h6ec1.jpg)
Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul teeb uus muinsuskaitseseadus inimeste elu lihtsamaks, kuid ta lisab, et kevadine teavitustöö ei jõudnud paraku kõikideni, keda see puudutab.
Uus seadus meelitab muinsuste omanikud oma vara korda tegema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta mais jõustus uus muinsuskaitseseadus, millega muutus oluliselt lihtsamaks muinsuskaitse eritingimuste andmine, lubade menetlemine, metallidetektorite kasutamine ja arheoloogilistest leidudest teatamine ning muinsuskaitsealade uute kaitsekordade ettevalmistamine.
Siim Raie leiab, et uus seadus on toonud kaasa soovitud muudatused ning see võimaldab ka ametile suuremat paindlikkust.
/nginx/o/2019/10/23/12680226t1ha936.jpg)
«Näiteks kui varem tuli omanikul eriprojekti jaoks tellida muinsuskaitselt eritingimused (kus on kirjas, mida peab ja mida saab teha mälestisel), siis nüüd annab need eritingimused muinsuskaitseamet ise,» selgitas Raie. Eritingimustes määratakse tegevusnõuded: järelevalve ja uuringute vajadus, projekti staadium ja pädevad inimesed.
Poole aastaga on muinsuskaitseamet saanud 146 eritingimuste taotlust, millest 71 puhul on need ka juba antud. Vaid pooltel puhkudel leiti, et on vaja muinsuskaitselist järelevalvet, 19 taotluse puhul määrati uuringud enne tingimuste andmist ja 6 puhul uuringud projekteerimise käigus.
«Eriti aktiivseks on läinud eritingimuste taotlemine sügiskuudel,» mainis Raie. See, et eritingimustega tegeleb amet, on muutnud omaniku jaoks töödega edasiliikumise palju kiiremaks ja selgemaks – juba tööde kavandamise staadiumis ning enne kulutuste tegemist saab omanik ülevaate, mida ja kuidas teha. Lisaks pöörduvad üha julgemalt ameti poole ka need omanikud, kes pole aastaid midagi ette võtnud.
Uus seadus muutis paindlikumaks restaureerimiseks vajalike ehitusprojektide menetlemise, ligi 600 heakskiidetud tööst olid 100 tegevuskava alusel teostatavad. «Kinnismälestise tegevuskava on tööde ettevalmistamiseks kõige lihtsam dokumentatsioon, mille võib koostada tööde teostaja ja ka aruande teeb teostaja,» selgitas Raie. Selle puhul puudub vajadus uuringute, eritingimuste ja ka järelevalve järele. Ligi 40 protsenti projektide kooskõlastustest on antud kohaliku omavalitsuse kaudu ehitusloa menetluste käigus, mis on ka ühildatud ja lihtsamaks muudetud.
/nginx/o/2019/10/23/12680202t1h4277.jpg)
«Hästi on tööle hakanud ka hobiotsijatele rakendunud kohustus enne otsima minemist teavitada ametit,» loetles ameti peadirektor muudatusi, mis on uue seaduse rakendamisel läinud paremaks.
Poole aasta jooksul on 234 otsinguvahendi loa omajat teinud 1788 teavitust, esitanud 1511 otsinguaruannet ning 95 korral on teatatud ja üle antud riigile arheoloogilised leiud.
Lisaks paindlikumale lubade ja kooskõlastuste saamise korrale tõi uus seadus juurde ka hüvitised omanikele nende kulude eest. «See on pannud inimesi julgemalt mõtlema vajalike tööde peale ning toonud kaasa palju nõustamist. Meie poole pöördutakse üha julgemalt, sest nähakse, et amet saab aidata lahenduste leidmisel ja majade korda saamisel,» märkis ta.
Kuldses seaduses paar mõra sees
«Tegime kevadel küll suurema teavituskampaania, aga päris kõigini ei ole veel teadlikkus muudatustest jõudnud,» selgitas Siim Raie. Selleks, et amet saaks öelda, et seadus tõi tõesti kaasa suurema tasakaalu omanike kohustuste ja kitsenduste vahel, peaks kasvama otsetoetused mälestiste omanikele. «Siis saame lisaks nõule omanikele ka rahaga rohkem appi minna,» tõdes ta. Äsja lõppenud 2020. aasta restaureerimistoetuste voor näitas tema sõnul, et ühe toetuseuro kohta on nõudlust kaheksa korda rohkem.
«Üheks takistuseks on ka eelarvamus, et muinsuskaitse nagunii ei luba ja tegemist on ju ehituskeeluga. Aga vastupidi – pärandit tuleb säilitada ja saab ka arendada.»
Muinsuskaitseamet annab üle 1500 tööloa aastas, mis tähendab seda, et hooneid pidevalt korrastatakse ja muudetakse, ja kui see ei ohusta olemasolevaid väärtusi, siis saab ametiga selle üle alati arutleda.
Muinsuskaitse soovib, et uue seadusega saaks jõuda selleni, et kõik mälestised oleksid heas korras, omanikud tunneksid uhkust oma pärandi üle, ühiskond väärtustaks oma kultuuripärandit ja Eesti külalistel oleks, mida vaadata. «Ennekõike soovime jõuda hea koostööni mälestiste omanike ja valdajatega, sest nende tegevusest või tegevusetusest sõltub kultuuripärandi säilimine,» ütles ameti peadirektor.
«Vajalik on leiad parimaid lahendusi, hoida ja tuua hooned kasutusse tagasi, sest kultuuripärand säilib kõige paremini siis, kui ta on kasutuses - kui on olemas asjast huvitatud inimesed,» rõhutas muinsuskaitseameti juht Raie.