Mailis Reps pole lasteaia riikliku õppekava tööversiooniga tutvunudki

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps Foto: Joosep Pank

Haridusministeerium on alushariduse eksperdid uue lasteaia riikliku õppekava tööversiooni loomise läbipaistmatuse tõttu korralikult välja vihastanud. Nüüd väitis haridus- ja teadusminister Mailis Reps (KE) Eesti Rahvusringhäälingule, et dokument, millele ta ise on sissejuhatuse kirjutanud, pole tema lauale jõudnudki.

Lasteaia riikliku õppekava tööversioon ärritab lasteaia juhte, erialaliite ning alushariduse eksperte, kuna esiteks erineb oluliselt see varasemast lapsekesksest õpikäsitlusest ja teiseks pole selle kokku panemisel arvestatud alushariduse ekspertide tehtud muudatusettepanekutega.

Möödunud nädalal kirjutas Postimees lähemalt sellest, kuidas ministeerium on õppekavadega sahkerdanud ja alushariduse ekspertide töörühma loodud õppekavale lisaks telliti õppekava ka lasteaias mitte töötavate sisuekspertide käest.

Kuigi haridus- ja teadusminister Mailis Repsi on kirjutanud teise töörühma koostatud õppekava tööversioonile sissejuhatuse, ütles ta nüüd, et see pole tema lauale jõudnudki.

«Nii nagu mina ministrina olen seda mõistnud, on siin erinevad töörühmad, erinevad tööversioonid. Ükski tööversioon ei ole jõudnud ministri tasandile. Ei käskkirja, ei määruse ega ka Vabariigi Valitsuse otsuse tasandile,» ütles Reps uudisteportaalile ERR.

Sellised väited jätavad mulje, justkui poleks minister olnud isegi mitte teadlik, et tema alluvuses ministeerium on mõlemad rühmad kokku kutsunud ja erinevad tööversioonid loonud.

Esimese, alushariduse ekspertidest koosneva töörühma kutsus 2018. aasta detsembris kokku haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson. Pool aastat hiljem ehk 2019. aasta juunis esitas Peterson ka ekspertide poolt valmis saanud õppekava tööversiooni haridus-ja teadusministeeriumi juhtkonnale. Teise töörühma kutsus kokku ministeeriumi kantsler Mait Laidmets.

Miks loodi ikkagi kaks töörühma ja kaks tööversiooni ei ole seni põhjendust leidnud. Teises töörühmas osalenud HTM-i hariduskorralduse osakonna juhataja Ingar Dubolazovi sõnul esitas esimene töörühm esitas ministeeriumile peaaegu 200 kehtiva õppekava muudatusettepanekut, mille alusel teine töörühm oma tööversiooni koostas.

Esimeses töörühmas osalenud Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse peaspetsialist Maria Jürimäe sõnul ei vasta ministeeriumi esindaja väide aga tõele, kuna uues õppekava tööversioonis ei ole arvesse võetud ei esimese töörühma muudatusettepanekuid ega ka kehtivat Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku Õppekava.