Eesti põllumees eelistab mitmeotstarbelist traktorit

Eelmise aasta Eesti põllumehe lemmikmudel Valtra T254 Versu – võimalikult universaalseks timmitud 270 hj arendav põllumajandustraktor, mis sobib nii põllul mullaharimiseks kui ka maanteel transpordiks. Mullu pälvis see Valtra mudel aasta traktori ja aasta parima traktoridisaini auhinna. Foto: John Bownes Ltd/Valtra

Eesti väiksust arvestades on siinne traktoriturg elav, igal aastal läheb kaubaks 500–600 uut põllu­traktorit, lisaks need, mis teisel või kolmandal ringil omanikku vahetavad.

Viimasel ajal on Eesti traktoriturg kasvanud 5–8% aastas, valdavalt müüakse ikka uusi masinaid või siis varem uuena siia toodud masinaid järgmisele ringile. Vanu, juba kusagil kasutuses olnud põllumajandustraktoreid tuuakse Eestisse üha vähem.

Tänavu on igas kuus Eestis keskmiselt registreeritud 60–80 uut põllumajandustraktorit, kokku on sel aastal neid Maanteeameti registrisse jõudnud juba üle 800. Seega liigub Eesti uute traktorite turg viimaste aastate graafikus, mil siinmail müüdi tunamullu 944 (neist 604 põllumajanduses kasutatavat) ja eelmisel aastal ühtekokku 973 (486) uut traktorit. Tasub tähele panna, et 47% mullu müüdud masinatest, mis liigituvad üldnimetuse alla traktorid, on tegelikult T3-kategooria sõidukid ehk ATVd. Nii peab arvestama, et põllumajanduses kasutust leidvaid traktoreid on tänavu müüdud umbes 400.

Agrofirma vajab traktorilt võimsust

Eks iga diiler peab arvestust omamoodi ja tõstab esile just neid marke, mida ise kõige rohkem müüb, kuid üldlevinud tava järgi loetakse n-ö tõsisteks põllumajandustraktoriteks, mis soetatakse tootmisvahendiks, masinaid võimsusega alates 130 hj. Väiksema võimsusega traktoreid peetakse justkui hobitalunike tööriistadeks, kuigi ka see määratlus on üsna meelevaldne, sest sadakond hobujõudu arendava traktoriga saab edukalt paarsada hektarit põldu harida ja mõnesajapealist piimafarmi teenindada. See pole enam hobi, vaid ikka tõsine talumajandus.