Eestlased tulevad Soomest koju

Liikumine riikide vahel on ELis loomulik, ütleb Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, geograaf Tiit Tammaru. Foto: Mihkel Maripuu

Rahvastikugeograaf ja akadeemik Tiit Tammaru rääkis Aimar Altosaarele vastvalminud uuringust, mis näitab Soomes elavate eestlaste kasvava tagasirände tausta.

Eesti rahvastik kasvab aastas 5000 sisserändaja võrra, millest umbes pool on tagasipöörduvad eestlased, selgub eestlaste rännet Soome ja tagasi käsitlenud küsitlus, mis valmis äsja rahvastikugeograafi ja akadeemiku Tiit Tammaru juhtimisel osana suuremast rändeuuringust.

Mis uuring see on?

See on suur Euroopa Liidu rahastatud rakendusuuring RITA-Ränne, mille tulemusi saavad riigid kasutada neid huvitavate küsimuste lahendamiseks. Põhitellija on haridus- ja teadusministeerium, nende huvi on eelkõige lõimumise teema – kuidas koolides rändeajastul hakkama saada. Sealjuures on taustaks ka nõukogudeaegse rändega siia tulnute järglased ja kakskeelne koolisüsteem, kusjuures uussisseränne tuleb juba peale. Uuringul oli kaks suurt suunda, üks neist on rändeteema, kus Soome osa just valmis sai. Aga on ka muud, näiteks rändekalkulaatorite loomine, mis on ka kohe valmimas.

Kuidas need kalkulaatorid töötavad?

Mõte on analüüsida rändestsenaariume võimalikult lihtsalt ja kasutajasõbralikult. Minu idee on selline, et maailma rahvastiku liikumise andmeid sisestades võime enda määratud kohas teha prognoose, et hinnata, milline võiks olla lühiajaline või pikaajaline mõju kas kogu rahvastikule, tööjõule või koolidele, selleks et saaks rändestsenaariume läbi mängida. Näiteks: kui Milanosse sattuks 10 000 üle Vahemere tulnud põgenikku, siis mida see meile tähendaks?

Sisserändajad ei tule ju ühtlaselt üle kogu Euroopa, nad tulevad teatud riikidesse, linnadesse, linnaosadesse, kus sisserändajate osakaal võib kujuneda väga suureks. Kalkulaator ongi loodud selleks, et selliseid rände mõjusid täpsemalt hinnata.

Sisserändel Eestisse on oma erisused. Kes siia tulevad, kuhu nad elama asuvad?

Sisseränne Eestisse on positiivne 5000 inimese võrra aastas ja on oluline teada, kes need tulijad on ja kuhu nad elama asuvad. Umbes poole sisserändest moodustab eestlaste tagasiränne. Teine pool on tavaline sisseränne, kus näeme, et on palju teatud piirkondadest tulijaid ning tullakse elama konkreetsetesse kohtadesse, näiteks Lasnamäele. Seal on sisserände mõju suurem kui Eestile tervikuna. Tahame ennustada, kuidas mõjutab sisseränne eri piirkondi ning milline on selle dünaamika.

Kui palju on teie andmetel Eestist inimesi Soome läinud?

See arv on jäänud stabiilseks, umbes 50 000.