Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387

Eesti ooperi tulevik kasvab välja minevikust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Dirigent Ingrid Roose.
Dirigent Ingrid Roose. Foto: Kaupo Kikkas

Sel reedel toimub Estonia kontserdisaalis eesti ooperi ülevaatekontsert «Vikerlastest sündinud ooper», kus astuvad lavale Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, 11 solisti ja kolm koori. Ürituse kunstiline juht ning läbiviija on 29-aastane Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkestri dirigent Ingrid Roose, kes tegi mullu kevadel suuremahulise uurimistöö eesti ooperi ligemale sajandipikkusest ajaloost. Et sel teemal natuke pikemalt vestelda, saime läinud nädalal kokku.

Eesti algupärane ooper on teemana ühtepidi väga lai ning teisest küljest suhteliselt vähe uuritud. Kuidas teie selle juurde jõudsite?

Ooper on mind dirigendina alati väga huvitanud, 2016. aastal tõin EMTA ooperistuudios välja Benjamin Britteni «Kruvipöörde». 2018. aasta jaanuaris hakkasin otsima järgmist ooperit, mida lavale tuua, ning otsustasin lisaks välismaa heliloojate loomingule heita pilgu ka meie kohalike komponistide teostele. Mõistagi teadsin ma juba varem Evald Aava «Vikerlasi» ning Eino Tambergi ja Eduard Tubina oopereid, aga kõik ülejäänu oli suhteliselt tundmatu territoorium.

Tagasi üles