/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/13/12162646t1h39a1.jpg)
Riigikogus kogunenud valitsuskoalitsiooni töörühm leppis kokku, et ravimiseaduse muudatused avatakse aruteludeks, et leida kujunenud olukorrale parim võimalik lahendus.
Võimuliit pani apteegireformile piduri peale (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/10/22/12677905t1h8583.jpg)
«Eesmärk on tagada üle Eesti ravimite kättesaadavus praeguses mahus ja kindlustada, et ravimite hind püsiks taskukohasena,» ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder Keskerakonna pressiesindaja vahendusel. «Töörühm arutab apteegireformi järgnevatel nädalatel erinevates formaatides.»
Mölder selgitas Postimehele, et valitsusliit leppis kokku, et apteegireformi teema tõstetakse lauale ja seda hakatakse arutama. «Mis kujul me seda arutame ja kas me jõuame mingi tulemuseni ja mida me seal muudame - see ongi töörühma järgmiste nädalate eesmärk,» rääkis Mölder.
Valitsusliit ootab ettepanekuid
Küsimusele, miks tuli apteegireform avada aruteludeks, vastas ta, et koalitsioonipartnerite põhimure oli ravimite kättesaadavus. «Teadupärast täna, viis kuud enne reformi jõustumist, ei vasta meil nõuetele 329 apteeki ja ilmselgelt, kui see reform sellisel kujul edasi liigub, siis ravimite kättesaadavus võib halveneda,» selgitas Mölder.
Tema sõnul on murekoht ka see, et 1. aprillist peavad proviisorid olema kas apteekide omanikud või seal vähemalt 51-protsendilise osalusega. Praegusel juhul on proviisoritel kaks võimalust: kas osta ära nõuetele mittevastav apteek või käivitada uus.
Praegu ei ole ka näha olukorda, kus tänased omanikud loovutaksid või müüksid oma apteegid proviisoritele. «Nõupidamistel jäi meile teadmine, et ühtegi apteeki täna müügis ei ole ning ühtegi ostusoovi pole tänastele omanikele edastatud,» lausus Mölder. «Ma saan ka aru, et probleemiks on apteegi õiglane hind: proviisorid pakuvad välja ühe hinna ja tänased omanikud näevad teist hinda.»
Lisaks sellele on Möldri sõnul probleemiks seegi, et uusi proviisorapteeke pole loodud ka neisse piirkondadesse, kuhu uue reformiga ei jääks ühtegi apteeki.
«Me oleme valmis läbi arutama kõik need ettepanekud, mis nüüd koalitsiooni sees tekivad, ja kui leidub ükskõik millisele ettepanekule toetus, siis me kindlasti tuleme sellega ka välja,» lubas Mölder.
Võimuliidu apteegireformi töörühm ei ole seadnud ühelegi ettepanekule piirangut, eelkõige lähtutakse sellest, et ettepanekud peavad tagama parema ravimite kättesaadavuse ja ka taskukohase hinna, kinnitas Mölder.
Ta lisas, et kindlasti ei saa väita, et koalitsioon on juba ühe või teise formaadi kokku leppinud. «See, milliseid ettepanekuid tehakse, on raske öelda. Kõik variandid on võimalikud,» lisas ta.
Ainus kokkulepe, milleni täna jõuti, seisnes selles, et valitsusliit avab reformi ja hakkab vaatama, kus oleks vaja midagi muuta. Muutmiseks läheb ainult siis, kui on leitud ühisosa – kui seda ei leita, siis sellisel kujul reformi ei muudeta, ütles Mölder.
Isamaa fraktsiooni liige ja erakonna peasekretär Priit Sibul märkis, et praegu vastab seaduses sätestatud nõuetele umbes 160 apteeki ca 600-st. «Sisuliselt ei ole seaduses sõnastatud eesmärgi poole liigutud ning on selge, et 1. aprillil oleme olukorras, kus enamus apteeke ei vasta seaduse mõttele. See on probleem, mida on markeerinud vähemalt neli parlamendierakonda ning millele tuleb leida lahendus, mitte oodata probleemide kulmineerumist,» ütles Sibul.
«Täna sai selgeks, et ollakse valmis selle probleemi lahendamisega tegelema. Konkreetseid lahendusi hetkel veel laual ei ole,» lisas ta.
Minister Kiik toetab reformi eesmärki
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on apteegireformi eesmärk lahutada ravimite jae- ja hulgimüük, et vältida huvide konflikti ravimiturul ning siduda apteeke tihedamalt ülejäänud tervishoiusektoriga. «Sotsiaalministeerium toetab apteegireformi eesmärki ning kõige olulisem on tagada ravimite kättesaadavus meie inimestele üle Eesti,» lisas Kiik. «Täna leppis koalitsiooni töörühm parlamendis kokku, et kõik osapooled esitavad oma ettepanekud ravimiseaduse võimalikuks muutmiseks ning vastavad arutelud jätkuvad järgmistel nädalatel,» lisas ta.
/nginx/o/2019/10/22/12677413t1h4a28.jpg)
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna (Reformierakond) ütles, et kui ravimiseaduse muudatused avatakse uuesti aruteludeks, siis riik annab ise sõnumi, et tema sõna, mis on seadusesse kirjutatud, ei maksa.
«Viimase nelja aasta jooksul on korduvalt püütud apteegireformi peatada, kuid seni on jäänud riik oma sõnale kindlaks,» lisas Kersna. Tema arvates on selle reformi õnnestumise eelduseks kindlustunne: «Selleks, et proviisorid julgeksid avada uusi apteeke, on vaja neile kindlust, et reform saab teoks. Segaduse tekitamise asemel peaks riik looma selgust ning hoidma kätt pulsil, et apteegiteenuse kättesaadavus oleks üle Eesti tagatud.» Et kindlustunne oleks proviisoritele tagatud, tuleb nendega koostööd teha ning vajadusel ka toetada, leiab ta.
Kersna ei ole kursis planeeritavate muudatustega. «Viimasel temaatilisel sotsiaalkomisjoni istungil ei olnud neist muudatustest juttu,» lausus ta. Kersna selgitas, et reformi eesmärk on vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada proviisori kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. «Näiteks riigikontroll soovitas juba 2012. aastal algatada seadusemuudatus, et ravimite hulgimüügiga tegelev ettevõte ei võiks otseselt ega kaudselt omada apteeki,» rääkis Kersna ja lisas, et sarnane süsteem kehtib näiteks Soomes, Taanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Austrias ja teistes Euroopa riikides.
/nginx/o/2019/10/22/12677857t1h17c6.jpg)
Ossinovski vedas kihla
«Kui tänane valitsus kevadel kokku sai, olin veendunud, et õige pea keeratakse apteegireform kraavi. Vedasin ühe ajakirjanikuga isegi kihla, mida ma üldiselt kunagi ei tee. Tundus vältimatu: [Isamaa liige, UP Investi, sh Apotheka ja Postimees Grupi omanik Margus] Linnamäe ostis Isamaa parlamenti, EKRE on müüdav ja Keskerakond on koalitsiooni hoidmise nimel valmis kõigeks,» kirjutas Jevgeni Ossinovski (SDE). Talle tuli meeldiva üllatusena, et sotsiaalminister Tanel Kiik on valmis kaitsma patsiente apteegimagnaatide vastu. «Ta on tark ja saab aru, mis tegelikult toimub. Ja just nõnda on ta siiani avalikult ka öelnud,» edastas Ossinovski.
«Aga näib, et minu ennustus on siiski tõeks osutumas. Tanel Kiigele on võim sisust kallim, sest peaministri lähedase kaasvõitlejana oleks Isamaa poliitilise korruptsiooni vetostamine mitte ainult tema võimuses, vaid tema ametivandest tulenev kohustus,» lisas ta.
«Et kellelgi ei tekiks kahtlusi, miks valitsus pikalt otsustatud reformi viimasel hetkel apteegimagnaatide huvisid teenides üle parda lükkab, on protsessi eestvedajaks määratud Priit Sibul, kes on ühtlasi Isamaa peasekretär, kes on Linnamäelt raha küsinud (ja saanud). Et kõigile oleks üheselt selge: see on poliitilise korruptsiooni, mitte sotsiaalpoliitika küsimus,» kirjutas Ossinosvki sotsiaalmeedias.
SDE aseesimees ja riigikogu liige Heljo Pikhof, kes oli sotsiaalkomisjonis, kui alustati apteegireformiga, ütles, et ta peab väga oluliseks, et seaduses säiliks keeld, et ravimite hulgimüügifirma ei tohi omada valitsevat mõju apteekide üle. «Sellisele monopolile lähenevas olukorras kaotab enamik eesti inimesi nii ravimite hindades kui ravimite kättesaadavuses,» ütles Pikhof.
«Väga murelikuks teevad kirjeldused selle kohta, kuidas ketiapteekides motiveeritakse töötajaid müüma inimestele lisaks ravimitele toidulisandeid ja muid kaupu,» lausus Heljo Pikhof.
Proviisorid on pea viie aastaga rohkelt tööd teinud
/nginx/o/2019/10/22/12678113t1h961a.jpg)
«Tänase otsuse taga on hulgimüüjate väga tugevat, varjamatu ja tõhus surve poliitikutele,» rääkis Eesti Proviisorite Koda MTÜ juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas. Ta leiab, et apteegireform on olnud tulemuslik – praegu on üle 200 proviisorosalusega apteegi (167 vastavad hetkel nõuetele, kuid nende nõuetele vastavaks viimiseks on veel ka pool aastat aega), mis jätkavad pärast 1. aprilli kindlasti. Samuti on apteegireform hoidnud ära apteekide väga tugeva koondumise kettidesse nagu näiteks Norras, kus ligi 90% turust kuulub 2-3 ketile. Proviisorapteeke on Norras väga vähe ja riigi võimekus ravimipoliitikas kaasarääkimisel väike. «Proviisorite sõna apteegis (ka sisulistes küsimustes) ei maksa,» lisas Alamaa-Aas.
Proviisorite poolt vaadatuna on olukord selline, et riik andis 4,5 aastat tagasi lubaduse, et Eesti läheb üle proviisorapteekide süsteemile ning reformi tuules on hulk proviisoreid teinud nii investeerimis- kui ka jätkamisotsuseid, tõdes Alamaa-Aas.
«Praeguseks tegutseb Eestis üle 200 proviisorosalusega apteeki, nendest paljud valmis ka reformi käigus laienema. Kuuldavasti valmistavad ka osad hulgimüüjad/apteegiketid juba oma apteeke apteegireformiks ette, seega pole ravimite hulgimüüjate ja mõne poliitiku jutt 1. aprillil saabuva ravimite kättesaadavuse kriisi kohta pädev. Samuti on kuulda proviisorite läbirääkimistest apteegikettidega. Ka on proviisorid olnud valmis tegema uusi apteeke, kui kettidega kokkuleppele ei jõuta,» lisas proviisorite koja esimees. «Mõni poliitik on toonud apteegireformi tagasipööramise põhjenduseks kartuse, et 1. aprillist tekib ravimite kättesaadavuse kriis, millega ravimite hulgimüüjad on riiki ähvardanud. See on mugav ähvardus, kuid ülimalt ebatõenäoline. Küll on hulgimüüjad avalikult välja öelnud, et nemad apteekidest loobuda ei plaani. Saan tänase uudise põhjal aru nii, et seaduse mittetäitmine on seega osade poliitikute arvates aktsepteeritav.»
Eesti Proviisorite Koja hinnangul on Eesti tervishoiusüsteemile ning patsiendile endiselt kõige kasulikum, kui minnakse üle proviisorapteekide süsteemile ehk apteegireformi ei hakata tagasi pöörama. «Ravimite hulgimüüjate lobby võib olla tugev, kuid ootame riigilt ja poliitikultelt sirget selga,» ning samuti ootavad proviisorid seda, et ei käitutakse sõnamurdlikult. «Kui seda tehakse, on Riigikogu otsuseid mistahes küsimusi üsna raske tõsiselt võtta,» ütles Karin Alamaa-Aas. «Reformi pikendamine aasta või paari võrra ei vähenda ravimite hulgimüüjate soovi apteeke omada,» nentis Alamaa-Aas ja selgitas, kuna reformiga anti ravimite hulgimüüjatele ja teistele mitteproviisoritest omanikele ülipika üleminekuaja.
Tuleva aasta 1. aprillil peaks jõudma lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusel lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteekide pidamise õigus jääks üksnes proviisoritele. Ühtlasi lõppeb siis üleminekuperiood, mille jooksul tuleb apteegid viia nõuetele vastavusse.
Üks peamisi muudatusi puudutab proviisoromandi nõuet, mille kohaselt peab üldapteegi enamusosalus kuuluma proviisorile, kes võib olla seotud kuni nelja apteegiga üle 4000 elanikuga linnas ning peab ühes neist ka juhatajana töötama. Muudatuste eesmärk on tugevdada proviisori rolli tervishoiusüsteemis, tagada apteegiteenuse erialane areng ja vähendada ärihuvide mõju apteegiteenusele.