Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Postimehe Fond hakkab välja andma Noor-Eesti teadusgrante

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Postimehe Fond hakkab välja andma Noor-Eesti teadusgrante, panustades aastas Eesti rahvuse, keele ja kultuuri hüvanguks kuni 300 000 eurot.
Postimehe Fond hakkab välja andma Noor-Eesti teadusgrante, panustades aastas Eesti rahvuse, keele ja kultuuri hüvanguks kuni 300 000 eurot. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Postimehe Fond hakkab välja andma Noor-Eesti teadusgrante, panustades aastas Eesti rahvuse, keele ja kultuuri hüvanguks kuni 900 000 eurot.

Noor-Eesti teadusgrandi eesmärk on arendada ja mitmekesistada humanitaar- ja ühiskonnateaduslikke uuringuid, mis aitavad kaasa Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele ja mille uurimistulemused on potentsiaalselt tähenduslikud ja olulised Eesti ühiskonna enesetunnetuse arengule 21. sajandi globaliseerunud maailmas.

Grandi suurus on kuni 100 000 eurot aastas ja see antakse kuni kolme aasta pikkusele uuringule, koos võimalusega taotleda ka üht jätkugranti. «Sõltuvalt taotluste tasemest kavatseme välja anda kuni kolm granti aastas,» ütles Postimehe Fondi nõukogu esimees Andrus Raudsalu.

Noor-Eesti teadusgrantide taotlusi hindab 11-liikmeline teadusnõukogu, kuhu kuuluvad teadlased ja haritlased Krista Aru, Raul Eamets, Martin Ehala, Tiit Hennoste, Toomas Kiho, Marju Kõivupuu, Mihhail Lotman ja Tarmo Soomere ning Postimehe Fondi esindajatena Peeter Helme, Merili Nikkolo ja Andrus Raudsalu.

«Avalikkuse kaasamine granditaotluste hindamisse on vähemalt Eestis uudne praktika,» ütles grandieeskirja ettevalmistanud töörühma juht Martin Ehala. «Loodame, et see suunab koostama taotlusi, mille sisu ja olulisus on mõistetavad ka väljaspool akadeemilist ringkonda.»

Taotlused tuleb kirjutada eesti keeles ja sama nõue kehtib ka tulemuste avaldamisele. «Muidugi võib tulemusi avaldada paralleelselt ka teistes keeltes, kuid Noor-Eesti uuringud on tähenduslikud ja olulised just Eesti ühiskonnale,» lisas Ehala. «Seetõttu peavad tulemused olema kättesaadavad eeskätt eesti keeles ja laiemale avalikkusele.»

«Nagu sada aastat tagasi, ootame Eesti valikute mõtestamist eelkõige noortelt. Seetõttu kavatseme anda kaks kolmest grandist teadlastele, kelle doktorikraadi kaitsmisest pole möödunud üle kümne aasta,» ütles Peeter Helme.

Grandikonkursi väljakuulutamist on oodata novembri esimeses pooles.

Tagasi üles