Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Pildid: mereväelased lasid Saaremaa lähistel õhku torpeedokaatri (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Mereväelased lõhkasid esmaspäeval Saaremaa lähistel merepõhjas olnud Teise maailmasõja aegse torpeedokaatri, mille pardal asetsesid kaks 533-millimeetrise kaliibriga ohtlikku torpeedot.

«Merel aset leidnud eduka operatsiooni kasu on kahepoolne. Ühest küljest saavad eriväljaõppega mereväelased oma oskusi täiendada; teisalt parendame veealuste lõhkekehade kahjutuks tegemisega üle-eestilist meresõiduohutust,» ütles mereväe laevastiku ülema ülesannetes olev kaptenleitnant Mati Terve.

Saaremaa lähedal merepõhjas lebanud Nõukogude Liidu päriolu G-5-klassi torpeedokaatri pardal paiknenud laskevalmis torpeedod kujutasid võimalikku ohtu füüsilise mõjutamise, näiteks traalimise või ankurdamise korral. Kaks 533-millimeetrise kaliibriga torpeedot kandsid endas kokku 600 kilogrammi lõhkeainet.

Vrakk lõhati mereväe miinijahtija Admiral Cowani ja laevastiku tuukrigrupi miinituukrite koostööna. Operatsioon koordineeriti veeteede ametiga ning keskkonnaametiga, et leida lõhkamiseks sobiv kuupäev ja ajavahemik, vähendamaks mõju ümbritsevale keskkonnale.

Ligi 19 meetri pikkuse kerega G-5-klassi torpeedokaatreid toodeti aastatel 1933-1941 kokku 300 tükki. Projekteeritud tippkiiruse 53 sõlme juures oli tegemist ühega kiireimatest Teise maailmasõjas kasutatud torpeedokaatritest, ent omaduste poolest ei kannatanud need keerulisi mereolusid.

Ühena kolmest kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Eestil on kolm miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppega miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, kus hallatakse ja täiendatakse Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Tagasi üles