Jaak Jõerüüt: põrgutee on sillutatud lihtsate lahendustega

Jaak Jõerüüt. Foto: Erik Prozes

Keelake rahvastepall ja eesti keelele on garanteeritud igavik! Valitsuse raske tõbi on kogemuste ja teadmiste eemale tõrjumine ning kirg lihtsate lahenduste vastu, kirjutab kolumnist Jaak Jõerüüt.

«Kuur dr Lehmanni kliinikus algab igal hommikul enne seitset, külma dušiga, mida peab võtma tühja kõhuga. Hommikusöök koosneb puuviljast ja ühest võileivast, mille juurde kuulub «Dr Lehmanni toitev kakao». Sellele järgneb alakehamassaaž ja võimlemine. Enne lõunasööki võib patsient valida kuumaveevanni, päikesevanni või kuuma jalavanni vahel. Enne õhtuoodet tuleb võtta kümme minutit õhuvanni. Pärastlõuna veedab Rilke tekkidesse mähituna väljas, kus talle annavad jõudu tass kakaod ja paar biskviiti. Puder, tema lemmiktoit, avab õhtusöögi. Sellele järgnevad juurvili, datlid ja salat. Sinna juurde klaas hapupiima.

Kell kaheksa algab öörahu voodis avatud akna all.»

Rainer Maria Rilke (1875–1926), saksakeelse maailma luulegeenius, läbis oma noorusaastatel ka sellise sanatoorse veidruse, olemuselt kroonuliku ja militaarse (kirjeldus Heimo Schwilk, raamatust «Rilke und die Frauen»). Sest Dr Lehmann, nagu miljonid oma ideedes ja ärilistes õigustes veendunud inimesed enne ja pärast teda, lubas näidata Teed Tulevikku, kuulsuse, rahaõnne ja ehk isegi surematuse juurde!

Kuidas on see kõik seotud meie päevadega ja meie probleemidega, küsib juba kibelev lugeja. Vastan: doktor Lehmanni kaudu, ja ühtlasi meie inimliku nõrkuse kaudu, sellise nõrkuse, mis tekitab talumatu janu ja taltsutamatu kire lihtsate lahenduste vastu. Selliste lahenduste vastikuks takistuseks aga on elu keerukusi mõistvad ja tundvad inimesed, keda nimetatakse teadlasteks, õpetlasteks, spetsialistideks või siis lihtsalt kogemustega inimesteks.

Praeguse valitsuse, tegelikult terve meie valitsemiskultuuri kõige hirmutavam joon pole mitte räuskav ja rabelev suupruukimine, mis muidugi iseenesest ei kõlba kassi saba alla ka mitte. Strateegiliselt palju hullem kuritõbi on aga pidev kogemuste ja teadmiste eemale tõrjumine, liidetud muretu kiikumisega lubamise ja lubaduste tagasivõtmise kiigel. Justkui oleks sõnapaar «poliitiline otsus» selline võluvormel, mis mitte ainult ei õigusta mis tahes lollust, vaid ühtlasi päästab inimkonna ja viib täide alkeemikute põlise unistuse – kulla tegemise millest tahes.