Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
(+372) 507 3066

President Kaljulaid osaleb Jaapani keisri troonimistseremoonial

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jaapani kroonprints Naruhito ja kroonprintsess Masako saabumas täna kuninglikku paleesse.
Jaapani kroonprints Naruhito ja kroonprintsess Masako saabumas täna kuninglikku paleesse. Foto: Koji Sasahara / AP / Scanpix

President Kersti Kaljulaid on sel nädalal Jaapanis, kus osaleb Tokios keiser Naruhito troonimistseremoonial.

Aprillis avalikustati Jaapani uue keiserliku ajastu nimi – Reiwa. «Nimetus on pärit Jaapani vanimast luuleantoloogiast Manyoshust ning selle tähendust on selgitatud väljendiga «kaunis harmoonia». Ajastu nime kasutatakse ametlikes dokumentides, sealhulgas müntidel, autojuhilubadel, kalendrites ja mujalgi. Troonimispidustused on uue ajastu alguse tipphetk ja Eesti riigipea osaleb neil esmakordselt,» selgitas presidendi välisnõunik Lauri Kuusing.

Viimane troonimistseremoonia toimus Jaapanis pea 30 aastat tagasi, mil keisriks sai Akihito, kes külastas Eestit 2007. aastal.

Samuti on riigipeal plaanitud kohtumine Jaapani peaministri Shinzō Abega, kellega arutatakse kahepoolset koostööd digi- ja kübervallas ning ÜRO Julgeolekunõukogus. Lisaks kohtub riigipea Kanagawa prefektuuri kuberneriga, osaleb naisiduettevõtjaid koondaval Startup Lady ümarlaual ja peab loengu Yokohama Ülikooli üliõpilastele. President Kaljulaidil on ka äridiplomaatiaga seotud kohtumised Toyota, FujiSoft ja Itochu esindajatega ning ta annab visiidi käigus intervjuud Jaapani rahvusringhäälingule ja Jaapani suurimale ärilehele Nikkei.

2019. aastal täitus 100 aastat Eesti ja Jaapani diplomaatiliste suhete sõlmimisest ning Jaapani ja Eesti suhted on järjest tihedamad. «Eestit ja Jaapanit seob kirg digiilma vastu ja Jaapanis tuntakse üha rohkem huvi Eesti e-riigi ja e-valitsemise praktika vastu. Samamoodi on riikide kaubavahetuskäive aasta-aastalt kasvanud ning jaapanlased on leidnud Eesti maailmakaardilt üles ka reisisihina,» lisas Kuusing.

Tagasi üles