Vangidel puudub motivatsioon ennast harida

Tallinna vangla. Foto: Tairo Lutter

Sellel õppeaastal alustas kooliteed 248 vangi. Justiitsministeeriumi sõnul tuleb tihti vange motiveerida, et nad üldse sooviksid õppida. 

«Õppetöö vanglates on täpselt samasugune nagu tavakoolides,» teatas justiitsministeerium. Õpet üld- ja ka kutsehariduses sisustab täielikult haridus- ja teadusministeerium, mis tähendab seda, et kõik õpikud, materjalid, õppekava ja ka õpetajad on samad nii vanglas kui ka väljaspool. Ainukese erandina on eesti keele õpik. 

Tartu vangla kutsehariduse õpperuum: klaasikunst Foto: Sille Annuk

Enne seda, kui vang saab kooli astuda, läbib ta kriminogeensete riskite hindamist. Millal ta saab kooliga alustada sõltub sellest, kas tal on vaja veel enne õpinguid maandada kõrgemad korduva kuriteo toimepanemise riske: agressiivne või vägivaldne käitumine, sõltuvus, vaimse tervise häired jne. 

Kui ta läbib kriminogeensete riskide hindamise ja vangla silmis võiks ta alustada enese harimist, siis hinnatakse tema vajadust haridust omandada. Koheselt suunatakse õpingutele vang, kellel puudub põhiharidus. Teiste puhul vaadatakse, kas inimesel on olemas gümnaasiumi- või kutseharidus, kui see puudub, siis suure tõenäosusega on tal seda vaja, sest selle puudumisel väheneb tema konkurentsivõime vabal tööturul. 

Nelja aasta lõikes väheneb vangide seas vajadus omandada põhiharidus ning aina enam alustavad vangid kutsekoolides oma haridusega. Kaks vangi alustasid ka õpinguid kõrghariduses nii 2017. kui ka 2018. aastal. Sellel õppeaastal on vaid üks vang ülikoolis. 

 

 

Ometi see kõik pole nii lihtne, sest sageli tuleb kinnipeetavaid motiveerida õppimist alustama või jätkama, sest eelnevast kooliskäimisest on möödunud aastaid, koolikogemust tunnetatakse negatiivselt või isiku suhtlusringkond ei väärtusta haridust. 

«Neile selgitatakse, kuidas hariduse omandamine aitab ühiskonnas paremini hakkama saada, sh näiteks leida endale sobivam töö,» selgitas ministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus, kuidas vange motiveeritakse. Ta lisas, et kõige suurem motivatsioon kinnipeetavatele on see, et vanglaharidusse on valitud need kutsed, mille järele on vabal tööturul nõudlust. «Näiteks toitlustus- ja ehitusvaldkonnast,» ütles Rammus. 

Igas vanglas on hariduskorraldaja, kes siis planeerib vangla poolt õpperuumis ja koostab ka õpperühmad. Põhikoolis õpivad nädalas 24-27 tundi, gümnaasiumis keskmiselt kuni 24 tundi. Iga tunni pikkus on 45 minutit. 

Viru vangla Jõhvis. Foto: Sander Ilvest

Kinnipeetavatele antakse ka kodutöid. «Kuna kambrites on maksimaalselt kaks kinnipeetavat, tagab see piisavalt rahuliku iseseisva õppekeskkonna,» selgitas Kristin Rammus, miks seda lubatakse. 

Tunnistused annab kinnipeetavatest õpilastele kool, kes vanglas õpet läbi viis. «Seal puuduvad märkmed selle kohta, et õppetöö füüsiliselt vanglas toimus,» rääkis Rammus. Need vangid, kes õpingute ajal saavad vanglast välja, siis nemad saavad vanglas alustatud õpinguid jätkata samas koolis ja samade õpetajatega, kuid juba vanglavälises koolimajas. «See on vanglas võimaldatava hariduse importmudeli üheks suureks eeliseks,» ütles Rammus. 

Kõrghariduse omandamisega on vangidel tavaliselt keerulisemad lood, sest kui seda soovida vanglas kõrgharitud saada, peab vangil olema väljaspool vanglat tugev toetus näiteks pere näol. Nemad peavad aitama vajalike dokumentide esitamise ja vormistamisega, lisaks peavad nad aitama suhelda õppejõududega ning vajadusel ka õppematerjalide otsimisel suurematest raamatukogudest. Õppetööks on kinnipeetava käsutuses ilma internetiühenduseta arvuti.

«Vangla hariduskorraldaja suhtleb õppejõududega kodu- ja kontrolltööd edastamise ja tagasiside andmise osas kinnipeetavatele,» lausus Rammus ja lisas, et ühtlasi annab hariduskorraldaja kinnipeetavatele Moodle’ist vajalikud õppematerjalid.