Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikme Sven Mikseri (SDE) arvates ei ole veel selge, kas Johnson küsib ajapikendust.
Sven Mikser: Sir Oliver Letwin on Johnsonile tõsine tagasilöök (3)
Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda hääletas täna muudatusettepaneku poolt, mis lükkab peaminister Boris Johnsoni poolt Euroopa Liiduga läbi räägitud lahkumisleppe üle otsustamise edasi, kuni kõik lahkumiseks vajalikud õigusaktid on heaks kiidetud.
«Muudatus, mille eestvedajaks oli hiljuti konservatiivide seast välja heidetud Sir Oliver Letwin on Johnsonile tõsine tagasilöök, siiski ei ole selge, kas see kohustab teda taotlema Euroopa Liidult Brexitiks ajapikendust järgmise aasta 31. jaanuarini,» ütles Sven Mikser Postimehele. «Tänase hääletuse võitnud opositsioon usub, et valitsus on seaduse kohaselt kohustatud ajapikendust küsima, Johnson ja tema toetajad usuvad, et vajalikud seadusemuudatused on võimalik vastu võtta enne 31. oktoobrit ja lahkumine EL-iga kokku lepitud tingimustel käesoleva kuu lõpul on endiselt võimalik,» selgitas Mikser, milles seisneb teadmatus.
«Euroopa Liidu poolt vaadatuna on Boris Johnson Ühendkuningriigi valitsusjuhina sõlminud Liiduga kokkuleppe, mille siseriiklik jõustamine on tema ja tema valitsuse kohustus. On erakordselt ebatõenäoline, et Euroopa Liit võiks sõlmitud kokkuleppe veelkord avada,» rääkis Mikser ja lisas, et ei ole kaugeltki kindel, et EL oleks valmis brittidele ajapikendust andma, kui puudub selgus, mida britid sellega peale hakkavad või kas nende valitsusel on parlamendis vajalik toetus, et tekkinud umbsõlme lahendada.
«Brittide ja Euroopa Liidu delegatsiooni viimane kokkulepe lahendaks küll «kõva Brexiti» toetajatele meelehärmi valmistanud Iiri «backstopi» küsimuse, kuid see lahendus on vastuvõetamatu Põhja-Iiri unionistidele, kuivõrd de facto tollipiir Iiri merel kahjustaks nende hinnangul tugevalt Briti suveräänsust Põhja-Iirimaa üle,» selgitas Mikser. Tema sõnul unionistidest Johnsoni koalitsioonipartnerite toetus Letwini parandusettepanekule andiski tänasel hääletusel opositsioonile ülekaalu.
«Tänane hääletustulemus tähendab, et Euroopa Liidul tuleb endiselt valmis olla ka leppeta Brexitiks. Leppega lahkumine on endiselt võimalik, kuid see saab toimuda vaid neil tingimustel, mis peaminister Johnsoni ja Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahel kokku lepiti ja üksnes juhul, kui Briti valitsus taotleb ja Euroopa Liit on valmis andma selleks vajalikku kolmekuulist ajapikendust,» lausus Mikser ning nentis, et kummaski ei saa tänasel päeval paraku kindel olla.
«On selge, et leppeta lahkumine on kahjulik mõlemale osapoolele, kuid eriti suur teadmatus valitseb selle lühi- ja pikaajaliste tagajärgede osas Ühendkuningriigi jaoks,» lausus Sven Mikser ja leidis, et leppeta Brexit võib anda tuntava hoobi Iirimaa majandusele ning julgeolekule.
«Kindlasti on ka leppega lahkumisel võrreldes (hüpoteetilise) Euroopa Liidu liikmeks jäämisega Briti majandusele negatiivne mõju, kuid see on siiski tunduvalt leebem võrreldes leppeta Brexitiga,» rääkis Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Sven Mikser.