/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/10/19/12670515t1h47bd.jpg)
Justiitsministeerium nõustus kohtute sooviga paberivaba kohtupidamine osaliselt edasi lükata.
Paberivaba kohtupidamine lükkub edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtute hinnangul võiks pabertoimikud e-toimikute vastu vahetada siis, kui infosüsteem paberist paremaks muutub.
Läinud aastal otsustas justiitsministeerium, et alates 2020. aastast kasutavad kohtud tsiviil- ja haldusmenetlustes ainult digitoimikuid. Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep usub, et pikalt ette valmistatud muudatusest võidaksid nii kohtud kui menetlusosalised.
«Menetlusosaline pääseb väljastpoolt toimikule ligi, ta saab sinna esitada asju juurde. Teine asi on selle kohtus liigutamine. Ilmselt kõik asutused-ettevõtted mäletavad aegu, kui dokument liikus suures masinavärgis paberil vastuvõtusekretärist kuni pabereid välja saatva sekretärini. Et kõik asjaosalised korraga pääseks toimikule ligi, on päris oluline. Ja kindlasti vähendab see printimise ja pärast arhiveerimise kulusid,» selgitas Peep.
Näiteks kolme aasta jooksul kulus Harju maakohtul toimikukaantele ja klambritele üle 40 000 euro. Aga juba siis, kui justiitsministeerium muudatuse ära otsustas, teatasid kohtud, et uus digisüsteem ei toimi nii nagu tarvis. Septembris kogunenud kohtute haldamise nõukojas tegid kohtunikud ministeeriumile selgeks, et uue aasta alguseks järsku pööret teha ei tohi. Eesti kohtunike ühingu esimees Indrek Parrest rääkis, et esimesed takistused tulevad juba siis, kui inimene enda dokumendid paberil kohtusse viib.
«See skanneeritakse sisse, aga selle kvaliteet, kuidas see pärast kohtuniku jaoks välja näeb, on sageli puudulik. Lisaks on meil ka igasugused riistvaralised küsimused. Kui meil pabertoimikut ei ole, siis peaks kohtusaalis olema vähemalt üks suurem ekraan, kus neid dokumente saaks uurida. Aga praegu seda veel kõikides kohtumajades ei ole.»
Pealegi kipub digitoimik erinevalt pabertoimikust hanguma või kokku jooksma. See tähendab, et ajal, mil kohtunik peaks istungit juhtima, maadleb ta vahepeal hoopis arvutiga.
/nginx/o/2016/01/12/4870069t1h5383.jpg)
«Sageli on seal kohtumajas poolte vahel pinge, eriti asjades, mis puudutavad isiklikke suhteid, näiteks perekonnaasjades. Niikaua, kui kohtunik üritab digitaalse küsimusega tegeleda ja mõnda akent lahti saada, lähevad pooled piltlikult öeldes kaklema. Pärast seda olukorda klaarida ja pinget maha võtta on täiendav aeg kohtupidamise jaoks. Võib-olla jäävad mingisugused kokkulepped või argumendid seetõttu esitamata,» rääkis Parrest.
Pärast septembrikuist koosolekut otsustas ministeerium kohtukantselei kodukorra ära muuta.
«Praegu me hindame, millisel määral siis uuest aastast digitoimikule üle minna. Tõenäoliselt mõnevõrra väiksemas mahus, kui see oli seni kavandatud ja tõenäoliselt saab see olema kohtumajati või kohtuti erinev. Mõnel on valmisolek suurem, mõnel väiksem,» ütles Peep.
Siiski, pikemas plaanis ei pääse digitoimikust keegi. Justiitsministeerium loodab kokku leppida uues tähtajas, aga siis mitte enam kodukorra, vaid seaduse tasandil.
«Meile tundub, et mõistlik on viia digitaalse kohtupidamise nõuded otse tsiviilkohtumenetluse, kriminaalmenetluse ja halduskohtumenetluse seadustikesse.»
Viljar Peep lisas, et kindlasti süsteemi ka parandatakse, kuid peamiselt vajavad kohtunikud harjumist ja koolitusi ning neid lubab ministeerium korraldada. Indrek Parrest nõustus, et kohtunike harjumused on siin olulised, aga siiski peaks enne uue tähtaja seadmist ka süsteemi üle vaatama.
«Eks õige hetk oleks tegelikult see, kui digitaalne toimik muutuks pabertoimikust oluliselt paremaks ja käepärasemaks töövahendiks. Ilmselt kohtunike jaoks oleks see selline õige hetk,» sõnas Parrest.
Viljar Peep ütles, et päris ilma riigi seatud tähtaegadeta kohtutes digipööret teha ei saa.
«Väga raske on korraldada asju, kui üks kohtunik ütleb, et tooge mulle paberi peal, teine ütleb, et ma eelistan digitaalset. See asi peaks olema kohtuasutustes mõnevõrra organiseeritud.»