Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/18/12667824t1hc7ab.jpg)
Haridusministeerium on valmis saanud lasteaia riikliku õppekava projekti, mis alushariduse ekspertide hinnangul pärineb justkui nõukogude ajast. Seni au sees peetud lapse kaasamise ning tema iseseisva mõtlemise arendamise asemel pööratakse uues õppekavas tähelepanu hoopis kuulekusele, kõlbelisele kasvatusele ja mängule rangete reeglite järgi.
Liiati arvestab uue õppekava projekt vaid kolme- kuni seitsmeaastastega, kuigi praegune käsitleb alusharidust sünnist saati. Ilmselt ei teadnud uue õppekava loojad – kellest lasteaias ei tööta ükski! –, et tänapäeval käivad lasteaias ka alla kolmeaastased. Muud selgitust sõimelaste väljajäämisele ei osanud lasteaednikud välja pakkuda.
Haridusministeeriumi hariduskorralduse osakonna juhataja Ingar Dubolazov kinnitas, et kuigi õppekava tööversioon arvestab vaid kolme-kuni seitsmeaastaseid, peab õppekava lõppversioon käsitlema ka nooremaid.