„Me oleme põhjamaa lapsed“ – 155 aastat lauluema Anna Haava sünnist

Anna Haava Foto: muis.ee

Jah, muidugi, kes meist poleks äsja lahkunud suvel toimunud juubelilaulupeol liigutusest veekalkvel silmi ja värisevi hingi kuulanud mees-, nais- ja segakooride ühises esituses Anna Haava (ukj 15. oktoober 1864 – 13. märts 1957) luuletust „Me oleme põhjamaa lapsed“ (1913), mille vormistas „Põhjamaa laste“ nime all koorilauluks 1934. aastal Evald Aav. Helilooja, koorijuht ja skulptor Evald Aav (1900–1939), kelle kirjutatud on ka esimene arvestatav eesti ooper „Vikerlased“ (1928), jõudis elada vaid 39 aastat ja suri nakkuslikku kõhutüüfusesse.

Haava–Aava (mis kummaline kokkusattumus nimes!) „Põhjamaa lapsed“ jõudis üldlaulupeo kavva minu andmeil siiski alles kuuskümmend aastat hiljem, 1994. aasta üldlaulupeol segakooride esituses. Mis ei tähenda, et varasematel laulupidudel poleks kõlanud Anna Haava luuletused lauludena, millele on teisedki heliloojad viise loonud. Kuulsaim neist Miina Härma kirjutatud „Ei saa mitte vaiki olla“.

„Põhjamaa laste“ viibimise põhjuseks võib olla „põhjamaa“ kujundi enda kasutus teisteski mõjuvates lauludes, nagu Marie Heibergi luuletusele „Põhjavaim“ kirjutatud Mart Saare (1882–1963), meie viljakaima laulukirjutaja samanimeline laul segakooridele või siis mingil ajal lausa Eesti uueks hümniks pakutud Ülo Vinteri – Enn Vetemaa „Laul Põhjamaast“ (laul, mis pärineb tegelikult 1969. aastal koos Ülo Raudmäega valminud lastemuusikalist „Pipi Pikksukk“). Mõlemad, nii „Põhjavaim“ kui ka „Laul Põhjamaast“ on kõlanud mitmel üldlaulupeol.

Aga võtkem siinkohal siiski üle lugeda ja kas või Youtube’is järele kuulata ühte Haava lauluks saanud luuletust „Me oleme põhjamaa lapsed“, ühte ligi kahesajast Haava luuletustele kirjutatud laulust, mistõttu meil on igati põhjust Haavast kõnelda ka kui Eesti lauluemast, nagu Kreutzwaldi kõnetatakse lauluisana.